osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e
III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond: Asub taalamusest allpool, sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi Asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet jne. Ning need talitused seonduvad väga tugevasti tundeelu ja emotsioonidega. Funktsioonid: Homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus
valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus. Sealt lähevad erutused edasi suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on ka seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. * Põlvikkehad paiknevad taalamuste taga ja on koorealusteks nägemis- ja kuulmiskeskusteks. Neisse kanduvad erutused nägemis- ja kuulmiselunditelt, suundudes sealt edasi suuraju koorde. * Hüpotaalamus asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm. Nende reaktsioonide ja
Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. 2. Klassikaline tingitud seoste kujunemine (phenomenon of classical conditioning) - klassikalise õppemeetodi tegi kuulsaks füsioloog Ivan Petrovich Pavlov oma eksperimentidega 1890-1900 koerte peal. I. Pavlov sooritas oma eluajal palju uuringuid ning erinevaid teste iseloomu, temperamendi, mõjutuste ja mittetahtlike reflekside teemal. I. Pavlovi eksperimendi sisu: Pavlov andis koertele süüa ja mõõtis nende reaktsiooni sellele ehk süljeerituse rohkust. Seejärel hakkas ta enne söögi andmist helistama kellukest. Alguses ei hakanud koertel sülg jooksma enne toidu nägemist. Peale mõningat aega aga hakkasid koerad sülge eritama kella helina peale. Koerad õppisid seostama kellahelinat toiduga. Kui vaadata vahetuid
Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. 2.KLASSIKALINE TINGITUD SEOSTE KUJUNEMINE (phenomenon of classical conditioning) Klassikalise õppemeetodi tegi kuulsaks füsioloog Ivan Petrovich Pavlov oma eksperimentidega 1890-1900 koerte peal. I.P.Pavlov sooritas oma eluajal palju uuringuid ning erinevaid teste iseloomu, temperamendi, mõjutuste ja mittetahtlike reflekside teemal, ka nende kohta soovitan uurida eraldi, et käitumispsühholoogiat paremini mõista. I. Pavlovi eksperimendi sisu Pavlov andis koertele süüa ja mõõtis nende reaktsiooni sellele ehksüljeerituse rohkust. Seejärel hakkas ta enne söögi andmist helistama kellukest. Alguses ei hakanud koertel sülg jooksma enne toidu nägemist. Peale mõningat aega aga hakkasid koerad sülge eritama kella helina peale. Koerad õppisid seostama kellahelinat toiduga
annaabi.ee 
