Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
Lk 104-Organismide paljunemine 1. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti munarakust. 2. Nimetage mittesugulise paljunemise vorme. Vegetatiivne ja eoseline. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Seened, protistid ning osa taimi. 4. Kirjeldage seente paljunemist. Eosed kottseentel arenevad rakusiseselt eoskottides ja kottseentel eoskandadel. Seened paljunevad, kui eosed kanduvad edasi ja siis eosest areneb uus seen.
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama
vahestaadiumite. Putukatel eristatakse TÄISMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid) (nt liblikas, mardikas ja kahetiivaline) ja VAEGMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid) (nt rohutirts, tarakan ja lutikas). Sõltumata sellest, kas organism saab alguse sugulisest- või mittesugulisest paljunemisest, lõppeb ta areng surmaga. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul - see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemeil. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev. Seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused. KUIDAS ORGANISMID REAGEERIVAD ÄRRITUSELE? Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast
1. Mis on paljunemine? Paljunemine on elule omane tunnus, mis seisneb endasamaste või endasarnaste järglaste tekitamises liigi säilimise eesmärgil. 2. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesugulisest? Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. 3. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? · Vegetatiivne · Eoseline 4.Nimeta suguliselt paljunevaid organisme 5.Nimeta eostega paljunevaid organisme. 6.Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organisme 7.Millised on vegetatiivselt paljunemise viisid? · Võsunditega · Mugulatega (kartul)
järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 6. Arenemine ja kasvamine sugulisel paljunemisel hakkab organismi areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondega. Sõltumata kas organism saab alguse sugulisest või mittesugulisest paljunemisest lõpeb tema areng surmaga. Eluiga on eriliiki esindajatel erinev. See sõltub organismide pärilikkusteguritest kui ka keskkonnateguritest. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Arenevad nii populatsioonid, liigid kui ka ökosüsteemid. 7. Reageerimine keskkonna omadustele hulkraksed loomorganismid
- Paljud taimed - vegetatiivne Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. - Seened, samblad, osjad, sõnajalad - spooride ehk eostega Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. Sugulisel sigimisel tekib uus organism geneetilise materjali kombineerimisel. Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos. Keerulisem mittesugulisest kuna: - On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele. Sugurakkude ühinemist imetatakse viljastumiseks. Viljastumiel ühinevad muna- ja seemnerakk ning nende tuumad liituvad. - Viljastumine toimub munajuhas - Viljastatud munarakk areneb munajuhas
Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon. Treeningu mõju inimorganismile. Tervishoiuga seos- tuvad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Õpitulemused Õpilane: y toob näiteid mittesugulise paljunemise vormidest eri organismirühmadel; y hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ja tähtsust; y võrdleb mittesugulist paljunemist taimedel ja loomadel; y toob näiteid taimede mittesugulisest paljundamisest; y seostab interfaasis toimuvaid rakusiseseid muutused mitoosiga; y eristab mitoosifaase mikrofotodel ja joonistel; y hindab mitoosi regulatsiooni vajalikkust inimese ontogeneesi eri etappide näitel; y seostab rakkude diferentseerumist nende talitlusega; y hindab pärilike ja keskkonnategurite mõju rakkude elueale; 21 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
annaabi.ee 
