perekonnastatistiline meetod · Eri astme sugulaste sarnasuse uurimine (korrelatsiooni abil) · Tihti uuritakse adopteeritud lapsi Neid võrreldakse kasuvanemate ja kasuõdede/vendadega ning bioloogiliste sugulastega (vanemad, õed/vennad) · Võimaldab kõige paremini lahutada geneetiliste ja keskkonnategurite mõju tunnuse muutlikkusele IQ päritavuse hinnangud Sugulus IQ korrelatsioon Päritavuskoefitsient Mittesugulased, 0,00 lahuskasvanud Mittesugulased, 0,23 kooskasvanud Adoptiivlapsed-kasuvanemad 0,20 Adoptiivlapsed-pärisvanemad 0,36 0,72 Lapsed-vanemad 0,49 Õed-vennad, kooskasvanud 0,54 0,62 Õed-vennad, lahuskasvanud 0,42 Geenid mõjutavad rohkem kui keskkond IQ päritavuse hinnangud · Kui erinevusi tingiksid keskkonnategurid, siis peaksid nende mõjud elu kestel kuhjuma seega
- vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid
• Täidesaatev kontroll Intelligentsuskoefitsent (IQ) • W. Stern 20 . saj alguses • IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)* 100 Flynni efekt (1987 / 2007) • Intelligentsuse skoor kasvab ajas • 1 SD 50 aasta jooksul Nature or nurture • Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: • Genotüüp (pärilikkuse alus) • Keskkonna mõjud Perekonnastatistiline meetod • Sugulus x IQ korrelatsioon • adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 • mittesugulased, kooskasvanud .23 • lapsed, vanemad .49 • mittesugulased, lahuskasvanud .00 Kaksikute meetod 51 52 • Ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (genotüübi kattuvus 50%). • Ühemunakaksikud kasvanud koos .86 • Erimunakaksikud kasvanud koos .60 • Õed -vennad kasvanud koos .47 Testi puhul oluline! • Standardiseerimine • Sooritus varasema valimi normidega võrreldes
336. Seksuaalne käitumine: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks 337. Hetero-, homo- ja biseksuaalsus hetero-mees+naine, homo mees+mees=gei või naine+naine=lesbi, bi=homo+hetero 338. Homoseksuaalsuse pärandumine perekondades: ühemunakaksikud-52%, erimunakaksikud- 22%, mittesugulased- 11% 339. Homoseksuaalsuse esinemissagedus: tulemused erisugused aga arvatakse 2-10% 340. Homoseksuaalse käitumise muutumine: homoseksuaalsuse avaldumisele on märgatav mõju ka keskkonnatingimustel, kuid keskkonnatingimused ei saa põhjstada tunnuse avaldumist, kui vastavad geenid puuduvad XII 341. Bioinformaatika: geneetilise ja muu bioloogilise informasiooni talletamine ja uurimine, kasutades arvutit ja statistilisi meetodeid, esmakordselt võttis kasutusele Paulien Hogeweg 1978
isikupäraselt unikaalsed. 18. Imprinting geeni vermimine (ingl. Gene imprinting)- Geen mäletab oma vanemat. Vt. geenimälu; genoomne vermimine. genoomivermimine (ingl. Genome imprinting)- Nähtus, mille puhul geeni avaldumine sõltub sellest, kummalt vanemalt see on päritud. 19. Skisofreenia pärandumine skisofreenia (ingl. Schizophrenia)- Vaimuhaigus, mis väljendub tajumise, mõtlemise, tundeelu ja tahteelu muutumises. Skisofreenia risk: Mittesugulased populatsioonis, sugulus 0%- risk 1%; teise astme sugulased, sugulus 25%- risk 4%, esimese astme sugulased, sugulus 50%- risk 9%, erimunakaksikud, sugulus 50%- risk 17%, ühemunakaksikud, sugulus 100%- risk 48% 20. Vaimsete võimete pärandumine Suguluseta (0%)- risk 0%, kolmas põlvkond (12,5%)- risk 15%, teine põlvkond (25%)- risk 30%, esmapõlvkond (50%)- risk 45%, erimunakaksikud (50%)- risk 60%, ühemunakaksikud (100%)- risk
kohastumused tekkida. 4. Millistel tingimustel saab kujuneda altruistlik vaen ja mille poolest erineb see isekast vaenust? Vaenulik käitumine võib olla altruistlik, kui on täidetud mitu tingimust: i) konkurentidevaheline sugulus varieerub suuresti, ii) Vaen on suunatud mittesugulastele, iii) tugev konkurents nii, et vaenust saadav kasu on märkimisväärne. Nt mittesugulise e. klonaalse sigimise korral. Altruistliku vaenu puhul valitakse ohvriteks mittesugulased. Konkurentsi vähendamine aitab eelkõige iseennast ja oma järglasi, ka tulevasi järglasi. Käitumise kohasust tuleb hinnata võttes arvesse terve elu jooksul saadud järglasi. Iseka vaenu puhul on sugulaste äratundmine hädavajalik, altruismi puhul ei pruugi see nii olla juhul, kui sugulased elavad tihedasti koos. 5. Seleta lühidalt, mille poolest erinevad altruism, vastastikusus ja ,,rohehabemed"? Altruism altruistlikud suhted, aitab egoisti ja ainult egoist saab sellest kasu.
annaabi.ee 
