ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): b) Isa sõi pudru ära. A P Absolutiiv-ergatiivsed - on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata
näidetes on alus markeerimata ja sihitis markeeritud käändes. Kui alus on markeerimata, siis on tegu nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keeltega. Skemaatiliselt A=S; P. See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite
patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus markeerimata, nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. 52. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed rinnastav ( samatasandiline) ja alistav ( pealause ja kõrvallause). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed : * ühildumine e. kongruents * rektsioon ehk sõltumine on sõltuvussuhtega kaasnev kindla vormi nõue. Näiteks ilma nõuab ilmaütlevat. *eraldi morfeem ( näitab suhteid), näiteks possessiivsufiks.
isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem
isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem
isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 64. Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut 64. Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem
`Ema nägi isa' b) yabu umagu buan P A emaABS isaERG nägemaPST `Isa nägi ema' c) uma banagau S isaABS tagasi tulemaPST `Isa tuli tagasi' d) yabu banagau S emaABS tagasi tulemaPST `Ema tuli tagasi' VT ab: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A Kasutatud glossid A agent P patsient S mittesihtisliku lause ainuke osaline ABS absolutiiv ERG ergatiiv NOM nominatiiv (nimetav kääne) ACC akusatiiv (sihitav kääne) DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine SG ainsus PST minevik DAT daativ PASS passiiv ANTIPASS antipassiiv MASC meessoo marker
annaabi.ee 
