Nad ei korralda paraade ega käi ringi aluspükstes või lateksülikondades lehvitades silti millel on kirjas „olen sirge“. Seksuaalvähemused on vähemused põhjusega. See pole norm. Miks peaks keegi sallima midagi, mis pole ühiskonnas norm? Ehk hakkavad varsti ka pedofiilid või zoofiilid enda sallimist nõudma? Kas me peaksime laste ja loomadega seksimise ka normaalseks tegevuseks muutma? Igal inimesel on õigus oma arvamusele, sinna hulka kuulub ka asjade mittesallimine. Igal homol on õigus olla nii homo, kui ta tahab nii kaua kuni mul on õigus teda mittesallida. Teisi rasse peab sallima. Viimasel ajal on muutunud ülipopulaarseks erinevate mässude korraldamine. Peamiselt on nende eesmärk tähelepanu saamine ning erinevatele rassi probleemide rõhutamine. Tavaliselt väidetakse, et tegemist on rahumeelse protestiga, mis kummalisel põhjusel muutuvad mässudeks. Kui keegi
- vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused - indiviidi omadustest tulenev eba ilu, mõistus, tahtejõud on parem - religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus - rahvuslik teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised).
keeletasand (nt. kuradiga seotud vandumine, millel romaanis on samas ka sõnasõnaline tähendus). Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja ega pane teda tähele, ei näegi teda vist. Ta küll ei hiili ega püüa end sihilikult
võimaluste piiranguid jne; Kultuuriline ebavõrdsus elustiili ja käitumisstiili erinevused, subkultuurist tulenevad erinevused realiseeruvad ebavõrdsusena; Religioosne, usuline ebavõrdsus tööalane, hariduslik, abiellumise ja perekonna loomise eelistatus või piiratus; Rahvuslik, etniline ebavõrdus teisest rahvusest või teise etnilise kuuluvusega isikute mittesallimine, tagakiusamine või nende eelistamine; nende osaks saavad piirangud hariduses, töös, abielus; nende halvustamine, avalikult või varjatult mõnitamine, sildistamine jne; Rassiline ebavõrdsus sarnaneb rahvusliku ja etnilise ebavõrdusega, kuid esineb teistsugustes vormides: sallimatus, tagakiusamine, piirangud või eelistatus, hariduses, tööalal, abielus jne; Indiviidi omadusest tulenev ebavõrdsus ilu, hea kehaehitus, mõistus, mälu, tahtejõud,
End ei pea homofoobseks 68% küsitletuist, 11% peab end homofoobseks (neist kõik noormehed). 34 Tervelt viiendik (21%) ei oska öelda, millest autor järeldab, et mõned sellise vastuse valinud ei tea, mis on homofoobia. 12. Mis on teie arvates homofoobia? Kõige enam arvatakse, et homofoobia on homode/seksuaalvähemuste/geide ja lesbide · kartmine, · vihkamine, · mittesallimine (sallimatus, nulltolerants), · mittemeeldimine. Vähem esineb vastuseid, et homofoobia on · homode pelgamine, · homode vältimine, · homode olemasolu mahasalgamine, · homode eiramine, · homode jälestamine. Üksikutel juhtudel esineb arvamust, et homofoobia on · homode haigus, · homode näkku solvamine ja peksmine, · tagakiusamine, · homode vihkamine ilma mingi põhjuseta, pime sallimatus homodesse (võimalik, et endas
poliitiliste võimaluste piiranguid jne. Kultuuriline ebavõrdsus – elustiili ja käitumisstiili erinevused, subkultuurist tulenevad erinevused realiseeruvad ebavõrdsusena. Religioosne, usuline ebavõrdsus – tööalane, hariduslik, abiellumise ja perekonna loomise eelistatus või piiratus. Rahvuslik, etniline ebavõrdsus – teisest rahvusest või teise etnilise kuuluvusega isikute mittesallimine, tagakiusamine või nende eelistamine; nendele osaks saavad piirangud hariduses, töös, abielus; nende halvustamine, avalikult või varjatult mõnitamine, “siltide” külgekleepimine jne. Rassiline ebavõrdsus – sarnaneb rahvusliku, etnilise ebavõrdsusega, kuid esineb teist- sugustes vormides: sallimatus, tagakiusamine, piirangud või eelistatus hariduses, tööalal, abielus jne.
annaabi.ee 
