AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud laekumistega seotud laekumistega seotud
e. MPS – Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus) 11. Investeerimine ja investeerimisjoon 12. Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal? a. 13. Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu? Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii
kapitaliülekandeid, kus teiste hulgas kajastatakse Euroopa liidu toetusi Eesti infrastruktuuri arendamiseks. Eriti ulatuslikud olid nimetatud summad 2004-2006 aastal. Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt ületanud sissevoolu. Samas on teenuste konto olnud pidevalt ülejäägiga. S.t, et Eesti on müünud mitteresidentidele märksa rohkem teenuseid, kui neid mitteresidentidelt sisse ostnud. Lisaks on ülejäägiga ka jooksevülekanded, kuid koos teenuste ülejäägiga, on nende suhe SKP-sse viimastel aastatel vähenenud. SKP otseste koostisosade, kaupade ja teenuste puudujääk kokku oli 2000-2005 aastatel 3-5%. Ning tõusis oluliselt 2006ndal aastal kuni 12%ni. Absoluutarvudes on jooksevkonto komponentide käive kasvanud. Vaadeldud perioodil (92-06) on kaupade eksport suurenenud 33x ja import 38x. Väliskaubanduse kiire kasv jäi perioodi 92-97. Järgnes
6.4. Impordihinnaindeks (%) 5,8 -5,4 9,1 11,2 4 -1,6 -2,2 -3,8 -2,3 4,5 10 Turism ja majutus 10.1 . Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln eur) 807,7 780,2 809,3 897,4 1005 1226 1366 1310 1345 1436 10.2 . Reisiteenuste ost (import) mitteresidentidelt (mln eur) 550 433,1 477,7 579 620,1 797,2 884,9 917,6 1048 1086 10.3 . Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 3545 10.4 . sh välismaalasi (tuh) 1433 1381 1564 1808 1874 1940 1983 1929 2057 2156 11 Väliskaubandus (põhikaubandus)
b. kohalikud maksud – ei laeku kunagi riigieelarvesse (mootorsõidukimaks) ja kehtestatakse KOV poolt oma haldusterritooriumil (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuste maks, teede sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks – nendest mõned ei ole Eestis mitte kunagi kehtinud). 4) Püsivuse järgi: a. Ühekordsed maksud – üksikute tehingute ja toimingute maksustamine – teede sulgemise-, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tulumaks. Maksukohustus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Näiteks teede sulgemise maks – paned raekoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse
10 Turism ja majutus 10. Reisiteenuste müük (eksport) mitteresidentidele (mln 807, 780, 809, 897, 143 1. eur) 7 2 3 4 1005 1226 1366 1310 1345 6 10. 433, 477, 620, 797, 884, 917, 108 2. Reisiteenuste ost (import) mitteresidentidelt (mln eur) 550 1 7 579 1 2 9 6 1048 6 10. 354 3. Majutatud turiste (tuh) 2378 2147 2402 2726 2840 2981 3087 3112 3325 5 10
Investeerimistulu arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest kasvas aastaga enam kui kümme korda ning finantsvahendusest ja laondusest viiendiku võrra. Jooksevülekannete konto ülejääk oli 2011. aasta I kvartalis 51 mln eurot. Jooksevülekandeid tehti Eestisse 176 mln euro väärtuses. Valitsemissektorile laekus sellest 43%, millest 52% moodustas Euroopa Liidu struktuurifondide eraldiste kasutamine ning ülejäänu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksude laekumine mitteresidentidelt. Muude sektorite ülekannetena tuli riiki 100 mln eurot, millest 54% oli struktuurifondide välisabi kasutamine ja 11% välismaal töötajate rahaülekanded Eestisse. 12 Jooksevülekannete väljavool oli 124 mln eurot. Sellest 60% olid valitsemissektori tehtud ülekanded, millest omakorda 86% ehk ligi 63 mln eurot moodustas Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse.
ruume või platsi. Seda maksu pole mitte kunagi kasutatud. Selleks tuleks kõik piletid omavalitsuses registreerida, tagada kontroll, et kõigil on piletid ja kas kõik piletid on ikka õiged. Seega läheb selle maksu administeerimine liiga kulukaks ja see ei tasu ennast ära, seega seda ei kasutata. Ka parkimistasu on kohalik maks. 4) Püsivuse järgi: a. Ühekordsed maksud - üksikisiku tehingute maksustamine - teede sulgemise, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tollimaks. Maksukohutus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Perioodilised maksud on suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis. Nt: teede sulgemise maks paned rakoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest. b. Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) suurem osa makse ehk
annaabi.ee 
