· Konventsionaalne (Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.) 5. D. Superi life-span'i tsüklid (5). Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides. · Kasv (4-13) · Uurimine (14-24) · Väljakujunemine (25-44) · Säilitamine (45-65) · Eraldumine (üle 65) 6. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt). · Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. · Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. - Parimale lähima variandi valik. - Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel. - Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. - Teiste inimeste mõjutustel valimine. 7. Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4). · Seotud karjääri planeerimisega tegelemise stiimulite ja motiividega. · Oportunistlik (väliselt juhitud). · Elumuutusest lähtuv.
Kutse-eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon muutuvad aja jooksul. Karjääriareng on määratud karjääriküpsusest. Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides. Kasv (4-13) Uurimine (14-24) Väljakujunemine (25-44) Säilitamine (45-65) Eraldumine (üle 65) 6.Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert and Ertelt) Kuidas tegelikult teevad: Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. - Parimale lähima variandi valik. - Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel. - Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. - Teiste inimeste mõjutustel valimine. Kuidas peaksid tegema, see, mis KÜSITUD: 1. Otsustamise vajaduse (probleemi) tunnetamine. 2. Alternatiivide otsimine ja nende hindamine vastu kriteeriume. 3. Alternatiivide reastamine. 4. Otsuse realiseerimine. 5
mõtteviis, et paljudele in võib sobida mitu erinevat kriteeriume.Alternatiivide reastamine. Otsuse tööd (ametit) ja nad teevad elu jooksul mitu k-i, realiseerimine. Oodatud ja tegeliku tulemuse võrdlemine, hinnangu andmine. Kuidas in imesed tegelikult teevad k-otsuseid? teatud tüüpi keskkonnaga), võttes arvesse ka in Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. huvisid ja võimeid. Ta kirjeldas 6 tüüpi in ja Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. keskkondi: Parimale lähima variandi valik. Otsustamine praktiline- käeliselt osavad, reaalalad, füüs töö ühe/paari kriteeriumi alusel. tegijad. Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. Teiste in intellektuaalne- teadlase tüüp, mõttetöö, halvad mõjutustel valimine
Fasism ei usu sotsiaalsesse, vaid pigem psüühilisse revolutsiooni, proovides luua ,,uut inimest". Seega saabki vaadelda fasismi ühe peamise põhimõttena soovi ühendada indiviidid üheks tervikuks jõud läbi ühtsuse. On võimalik välja tuua teatud üldised fasismile omased jooned: antiratsionalism võitlus juhiprintsiip antiliberalism, antikommunism natsionalism, rassism Antiratsionalism: Fasismi puhul kehtivad mitteratsionaalsed väärtuskriteeriumid. See ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia väited pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid loomulikuks ilminguks maailmas. Tähtsal kohal fasismi ideoloogial on sotsiaaldarvinismist tulenev
(aaria) rassi rõhutamine. Fasism ei usu sotsiaalsesse, vaid pigem psüühhilisse revolutsiooni, proovides luua ,,uut inimest". Seega saabki vaadelda fasismi ühe peamise põhimõttena soovi ühendada indiviidid üheks tervikuks jõud läbi ühtsuse. On võimalik välja tuua teatud üldised fasismile omased jooned: antiratsionalism võitlus juhiprintsiip antiliberalism, antikommunism natsionalism, rassism Antiratsionalism: Fasismi puhul kehtivad teistsugused mitteratsionaalsed väärtuskriteeriumid: näiteks progress tähendas võitlust, vabadus kodanike absoluutset alistumist. Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid
Perekond elas nälja piiril, samas Marx töötas palju. Vanim tütar suri 2 kuud enne Karli "Sotsiaalse närviga" Hegel idealist, Marx materialist Võõrandunud töö (1844) "Inimvabadus" Tõelise vabadusega peab kaasnema: 1. teadmine inimene, kes ei tea, et 2x2=4 pole vabaduseks suuteline. Vaba saab olla vaid siis, kui inimene teab, mida ta tahab, kuidas seda saavutada. 2. võim seda teostada Sellist vabadust saavad piirata vaid mitteratsionaalsed piirangud. Kõigel on ratsionaalne eesmärk. Vabadus on reaalne ja maailma tuleb kujundada ratsionaalselt (pole mõtteliselt). Me elame ratsionaalses maailmas, mis on tekkinud ja areneb ratsionaalselt. Töö on samaaegselt nii inimlik (selles teostab inimene oma inimeseks olekut) kui ka ühiskondlik (inimene on ühiskondlik olend, töö on ühiskonnas), mistõttu on töö seotud inimese liigiolemusega (esemelise/anorgaanilise maailma töötlemises seisneb inimestele omane liigielu, "teadliku
annaabi.ee 
