EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist
Põhjuseid võib olla mitmeid: liikumishäired öösel, treemor. Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15
Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt
esinevad tervisehäired (ajukesta või nina kõrvalurgete põletik, silmahaigused, kasvajad) ja vigastused. Peavalu põhjuseks võib olla mitme ravimi üheaegne kestev tarvitamine, rohke suitsetamine ja muidugi alkoholi liigpruukimine. Ravis kasutada eespool nimetatud valuvaigisteid, ravida põhihaigust. Kroonilised neuroloogilised haigused. Epilepsia põhjused, klassifikatsioon, ravi. Krooniline haigus, polüetioloogiline, korduvad eptilised hood, hood tavaliselt mitteprovotseeritud, kliinilise manifestatsiooni põhjus – patoloogilised elektrilised laengud ajus, Epilepsia – kaks või enam provotseerimata hoogu. Põhjused: primaarne (krüptogeenne, essentsiaalne), ajutuumor, infektsioonid, trauma, vaskulaarne, ainevahetushäired. Juhuslikud hood. Haigestumus: 40-70/100 tuh/ aastas, mehed rohkem kui naised, vastsündinud, 10 esimest ea-d, vanuritel sagedamini. Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised
Cottermann täiustas, amishireligioosse pere 8 põlvkonna vältel sugulusabieludest kõrge sagedusega albiinode sündimine, amishite kõik järglased pärinevadkahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse 356. Langetõbi: epilepsia, krooniline neuroloogiline haigus, epilepsiaerivormis on määratud mitme geeni poolt, need geenid asuvad erinevates kromosoomides (8., 10., 20., krom), haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt, i ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel 357. Diabeet I: autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produktseerivate pankrease B-rakkude vastu,
annaabi.ee 
