Office ja Windows tooted master brand model- domineerib firma bränd koos konkreetse tootebrändiga, nagu näiteks Nike, Disney või BMW, kelle nimi on alati koos tootemudeliga, nagu 3, 5 ja 7 seeria autod Turunduskommunikatsioon Massimeedia, Otseturundus, Elektroonilised kanalid (e-mail, www), Sotsiaalmeedia, Suhteturundus, Telefonimuuk, PR, sponsorlus, Seminarid, koolitused, Promotsioon muugikohal, Muugiedendus, "ukselt-uksele" muuk, Reklaamkingitused Muugiedendus-Otseselt muuki mõjutavad mittepersonaalsed promotsioonivõtted, mida rakendatakse firma tasand tippjuhtkond vastutab uldstrateegia väljatöötamise eest; ariuksuse tasand iga äriuksus kujundab oma strateegiad; tootesarja tasand äriuksuse raames koostatakse strateegiline plaan; brandi tasand brändijuht paneb kokku brändi arengukava. Turundusstrateegia pohikusimused: Millises äris tegutsetakse? Kes on meie klient? Milliseid väärtusi tarbijatele luuakse? Kelleks tahetakse saada? Turundus eesmargid 1
Tönnies) - Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad Orgaaniline ja mehhaaniline solidaarsus (E.Durkheim) - Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (M.Weber, põhiidee) - Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne
*Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad- ,,arenenud" ühiskonnad; rahvusriigid ja süstemaatiline kapitalistlik tootmine sotsiaalsete suhete (Tönnies) muutus- Gemeinschaft kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad solidaarsuse (Durkheim) muutus- Solidaarsus kui ühiskonna ,,liim" Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuseteke -> sotsiaalse integreeritusemustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu;
viisakas tähelepanematus) Sotsiaalne kategooria statistiline üksus, inimeste kogum klassifitseerituna teatud neile ühiste tunnuste alusel Rühmade mõju indiviidi käitumisele pidev, kuid erinev. Esmasrühm (primaarrühm) väiesearvuline inimkooslus, personaalsed, emotsionaalsed, suhteliselt kestvad suhted (Ch. H. Cooley- idealiseerib perekonda esmasrühmana) Teisene rühm (sekundaarrühm) erineva suurusega inimkooslus; sageli anonüümsed, mittepersonaalsed, ajutised suhted; kujuneb praktilistest vajadustest tingituna Väike rühm piisavalt väikese liikmete arvuga, et võimaldada individuaalseid suhteid. Kas emasrühm või teisene rühm? Oleneb suhete iseloomust. Väikseim rühm diaad (2 inimest), triaad (3 inimest) Mida suurem rühm, seda enam on vaja reguleerida suhtlemist vajatakse liidrit (informaalselt alati olemas, sõltumata sellekohasest otsusest!)
1887) Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad SOTSIAALNE SOLIDAARSUS Emile Durkheim (1858-1917, “Tööjaotus ühiskonnas” 1893) Solidaarsus kui ühiskonna „liim“ Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuse teke -> sotsiaalse integreerituse mustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine