Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitteomanikult" - 5 õppematerjali

Omandiõigus- selle sisu-mõiste-piirangud-kaasomand ja omandikaitse
26
doc

Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse

dominis, melior causa sit possidentis quam petentis. Quae sententia vera est. ULPIAN, Edict, raamat 16: 4. Kui üks asi on müüdud eraldi kahele isikutele, kes mõlemad on ostnud asja heas usus. Kellel on suurem õigus ,,Publician"ile, sellel, kes saab enne asja kätte või sellel, kes lihtsalt ostis enne? Julian kirjutab oma digesta 7. raamatus, et kui kaks ostjat ostavad sama asja mitteomanikult, siis selle nõue on tugevam, kes sai asja enne kätte. Aga kui nad ostsid teistkordselt mitteomanikult, siis see, kelle käes asi nüüd on, on paremas seisundis, kui see, kes läheb kohtusse, /.../.69 Kaitse vahendid impeeriumi perioodil: kviriitliku omandi jaoks on rei vindicatio, bonitaarse omandi kaitseks on actio Publiciana. Vahe kadus formulaar protsessi kadumisega ja vormivaba ekstraordinaarse protsessi kehtivusele pääsemisega

Õigus → Õigus
359 allalaadimist
Õigus konspekt
18
odt

Õigus konspekt

tekkimise ja ülemineku eelduste olemasolu ning kinnitada õiguste üleminekut. Tegemist on laiema küsimusega, kas kohus on jätkuvalt vaid vaidlusi lahendav organ või riigis keskne õiguskindlust tagav asutus. Tsiviilkäive vajab kindlaid aluseid. Mida väärtuslikum on asi, seda olulisem on, et võimalikult üheselt saaks kindlaks teha, kes on asja omanik, sest kui omandatakse mitteomanikult, tekivad õiguskonfliktid. Kui vallasasjade käibe jaoks on määravad eelkõige valduse sätted, siis kõigi kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste jaoks on määrav kinnistusraamat. Kui vallasasjade puhul eeldame, et asja valdaja on ka asja omanik, siis kinnisasjade puhul on omanik vaid see isik, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse (quod non est in actis, non est in mundo). Valdus ei saa olla kinnisasja omandiõigust tõendavaks tunnuseks

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
34 allalaadimist
Asjaõigus
53
doc

Asjaõigus

Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral. Seega ei saa Annika Lukk üldistel alustel tugineda sellele, et ta omandas kinnisasja oma isalt heauskselt. Samuti ei saa Annika Luku vanemad ja vend omandada temalt kui mitteomanikult heauskselt tasuta ja tähtajatut isiklikku kasutusõigust. Heauskne omandamine (KR kanne) ei laiene: 1) pärimisele 2) tasuta tehingutele (tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltuks kinnistusraamatu õigsusest; heauskne om. Kaitseb käivet, tehinguid). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-06 Olukord kehtib ainult AÕ puhul. Ei ole võimalik realiseerida märkede sissekandmist. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-92-06 A.T > V.k (k

Õigus → Õigus
893 allalaadimist
Asjaõigus eksamikonspekt
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kui võõrandatav asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada asja valduse ülekandmise asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. AÕS § 93. Omandamine õigustamata isikult Õigusnäivus , seda täidab vallasasja puhul valdus ­ eeldatakse, et asi kuulub isikule, kelle valduses asi on. AÕS § 90 lg 1. Oluline tähelepanek on aga see, et valdus ei anna kindlat garantiid omandi kohta ja sellepärast võib esineda juhtumeid, mil asi omandatakse mitteomanikult. Heauskne omandamine Eesti seadusandja on vallasasjade omandamisel pidanud esmaseks omandaja heausksuse tunnustamist: ehk isik kes on asja üleandmise teel heauskselt omandanud, on asja omanik selle valdusesse saamise hetkest ka siis kui võõrandajal puudus õigus omandi ülekandmiseks. AÕS § 95 lg 1 Pahauskne omandamine Omandaja on pahauskne siis, kui ta teadis, või pidi teadma ,et võõrandajal puudus õigus omandi üleandmiseks. AÕS § 95 lg 2 .

Õigus → Õigus
867 allalaadimist
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

objekti kuulumine konfiskeerimisotsustuse adressaadile üks konfiskeerimise eeldustest, mille kohus peab konfiskeerimisotsustust tehes alati tuvastama. Seetõttu tuleb ka konfiskeerimise objekti puudutavad teadaolevad omandivaidlused üldjuhul lahendada kriminaalmenetluses konfiskeerimise üle otsustamise käigus. Vastasel korral tekiks oht, et ese konfiskeeritakse isikult, kellele see tegelikult ei kuulu, ja konfiskeerimisotsustus jääb õiguslikult tagajärjetuks, sest mitteomanikult konfiskeeritu KarS § 85 lg 2 esimese lause kohaselt riigi omandisse ei lähe. See võib kaasa tuua konfiskeerimise objekti puudutavad uued õigusvaidlused ja riigi ilmajäämise konfiskeeritud varast või ka riigi vastu suunatud kahjuhüvitisnõude (vt lähemalt määruse punkt 63 jj). 1 60

Õigus → Kriminaalmenetlus
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun