tehingute üldnormid. Ajaloos eristatakse peamiselt kahte tsiviilõiguse süsteemi (ainult seal, kus kodifitseeritud M- E!): · Institutsiooniline süsteem normid jaotatakse (lähtutakse nn institutsioonidest): isikud, asjad, hagid (siin tähenduses ,,omandamise viis"); suunatud varaliste suhete reguleerimisele. Varalised suhted on kahte tüüpi: - O-X omanik-kõik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult) - O-K omanik kindel isik (asjade üleminekul) Iseloomulik romaani õigusperekonnale. Rohkem levinud kui pandektiline. · Pandektiline süsteem Saksamaal väljatöötatud süsteem; tsiviilõigus jaotatud viieks osaks (üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, võlaõigus); lähtutakse valdkonnast. Iseloomulik germaani õigusperekonnale
tsiviilkoodeksid. VANIMA ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD Õigusajalooliselt on tavaõigus vanimaks õigusallikaks. Civis Romanus - Rooma kodanik 6. pt. ASJAÕIGUS Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Ühel poolel õigused, teisel poolel on kohustused. Asjaõigused, kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta, on suunatud eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu (omanik ühel pool- kõik kaaskodanikud ja mitteomanikud teisel pool). - Need on ABSOLUUTSED õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus. Omanik võib oma asja igalt isikult välja nõuda, ostja võib ostetud asja üldreeglina nõuda vaid müüjalt, mitte kolmandalt isikult, kellele müüja asja andis! Asjaõigused jagunevad kahte rühma: 1) omandiõigus (dominium) 2) õigused võõrale asjale ( iura in re aliena)
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi.
· hõivamisõigus AÕ §96 asja võib omandada hõivamisega, kui asi on peremehetu. · õigused õigustele võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 25 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand. Omandisuhted väljenduvad käitumises omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada. Milleks vaja õigust? Tegelikkuses eksisteerivad faktilised suhted vahetamine jne. Ühiskond ei saaks normaalselt funktsioneerida, kui poleks kindlaid käitumisreegleid. Õigusnormidest tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhe on suhe, mis on õigusnormidega reguleeritud varaline või mittevaraline suhe. Sisuks on poolte vastastikused õigused ja kohustused. Kust need tulevad? Õigusnormidest
· õigused õigustele võib pantida õigusi. Kui rendileandja ei suuda panga ees kohustusi täita, siis renditasu laekub pangale. Tsiviilõigussuhe Reaalsuses eksisteerib 2 tasandit: 1. käitumisetasand 2. õiguste ja kohustuste tasand. 35 Omandisuhted väljenduvad käitumises omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada. Milleks vaja õigust? Tegelikkuses eksisteerivad faktilised suhted vahetamine jne. Ühiskond ei saaks normaalselt funktsioneerida, kui poleks kindlaid käitumisreegleid. Õigusnormidest tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhe on suhe, mis on õigusnormidega reguleeritud varaline või mittevaraline suhe. Sisuks on poolte vastastikused õigused ja kohustused. Kust need tulevad
täielikult. Selgetel momentidel loeti teda teovõimeliiseks. 4. Cura prodigi- Hooldus pillajate üle.Pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise j ata lähikondlased võivad viletsusse sattuda. Teatud teovõime ta on kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi.