Sajandi lõpupoole suurenes Eestis hüppeliselt töödeldud masinate ja seadmete eksport (mobiiltelefonid, arvutid), mida soodustas Eesti oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis. (Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas ekspordis oluliselt keemiatööstuse osakaal, olles kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu välisturgudel. (Statistikablogi, 2010) Peale keemiatoodete ja kemikaalide tootmise on Eestis 21. Sajandil suurema konkurentsivõimega veel metallitootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ( klaas, tsement, lubi) tootmine , koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks on nahktoodete, rõiva-,tekstiili- ja mööblitootmine. (Statistikablogi, 2010) Järgnev graafik näitab üldpildis, mis valdkondade kaupade järele on Eesti ekspordis kõige rohkem tulu. Kui välisturgudel on kõige konkurentsivõimelisemaks keemiatööstuse
osakeste kogus. Kasutatakse samuti kopast väljavalatava metallijoa vakumeerimist. Vakumeerimine on odav meetod hapnikonverter- ja martäänmeetodiga toodetud terase kvaliteedi tõstmiseks. Ümbersulatamine on sulatuse eriliik, kus tavaliste meetoditega toodetud metall sulatatakse mittesoovitatavate lisandite vähendamise eesmärgil ümber. Ümbersulatamisel vaakumis toimub metalli puhastumine gaasidest ja mittemetalsetest osakestest. 2.4Valuplokkide tootmine Terase tootmismeetodist olenemata valatakse valmis teras valuplokkideks, mis kuuluvad edasiseks töötlemiseks pooltoodeteks peamiselt valtsimise ja sepistamise teel. Valuplokkide saamisel läheb teras vedelast tahkesse olekusse ehk toimub tardumine. Nii nagu sulatamisel püütakse saada kvaliteetset sulaterast, nii ka valuploki tardumisel on vaja saada sobiva struktuuriga, võimalikult defektivaba metalli.
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 1 227 12,1 paberi ja pabertoodete tootmine 197 2,0 trükindus ja salvestiste paljundus 195 1,9 kütteõlide tootmine 245 2,4 kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 454 4,5 kummi- ja plasttoodete tootmine 299 3,0 muude mittemetalsetest mineraalidest 335 3,3 toodete tootmine metalli ja metalltoodete tootmine 991 9,8 arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete 1 625 16,1 tootmine elektriseadmete tootmine 463 4,6 masinate ja seadmete tootmine 282 2,8 transpordivahendite tootmine 369 3,7
külmprofileerimiseks jne.) ei tooda, ei sisalda legeerivaid elemente (v.a. Si ja Mn). Mittelegeerkvaliteetterastele pole esitatud erinõudeid termotöötluse ega mittemetalsete lisandite osas. Nende kasutamisel on aga kõrgendatud nõuded (nt. hapra purunemise, tera suuruse, vormitavuse jm. suhtes). Legeerimata kvaliteetteraste hulka loetakse need, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest puhtamad mittemetalsetest lisanditest ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisi ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastavus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms. suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud alljärgnevaga: - neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus,
külmprofileerimiseks jne) ei tooda, ei sisalda legeerivaid elemente (v.a. Si ja Mn) b)Mittelegeerkvaliteetterastele pole esitatud erinõudeid termotöötluse ega mittemetalsete lisandite osas. Nende kasutamisel on aga kõrgendatud nõuded (nt hapra purunemise, tera suuruse, vormitavuse jm suhtes). Legeerimata kvaliteetterasteks loetakse neid, mis ei kuulu tavateraste ega vääristeraste hulka. c)Mittelegeervääristerased on erinevalt tavakvaliteet- ja kvaliteetterastest mittemetalsetest lisanditest puhtamad ja termotöödeldavad (enamasti parendatavad või pindkarastatavad). Täpse keemilise koostise, erivalmistusviisiga ja teimitingimustega on saavutatavad vastavad mehaanilised ja tarbimisomadused (suur või kitsalt piiritletud tugevus, läbikarastuvus koos nõuetega vormitavuse, keevitatavuse jms suhtes). Mittelegeervääristerased on määratletud järgnevaga: - Neile esitatakse nõuded löögisitkuse suhtes parendatud olekus
Asbest on peenekiuline silikaatide klassi kuuluv mineraal Mg6[Si4O10](OH)8. Kiud on väga tugevad (2900-3650 MPa), hea tulekindlusega (Ts=1500 °C). Ta annab friktsioon- materjalile suure hrdeteguri (f=0,3-0,5) ja hea vastupanu sööbimisele. Asbesti sisaldus küünis kuni 40%-ni. Asbest on aga väga kantserogeene materjal, mistttu tema kasutamist piiratakse järsult. Kige paremini vastab sellistele tingimustele komposiitmaterjal, mis koosneb metalsest alusmetallist ja mittemetalsetest lisanditest. Metalne komponent annab materjalile tugevuse ja mittemetalne komponent tstab hrdetegurit ning väldib sööbimist. Esimesed sellised PFM loodi 40 aastat tagasi. Kaasaja metalsed PFM koosnevad: - alus- e. phimetallist (Fe, Cu jt), - hrdetegurit tstvaist lisandeist (SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit, sitall jt), - sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt). Alusmetallina kasutatakse rauda vi vaske ja nende sulameid (joon. ).
annaabi.ee 
