väljamaksetest. Investeeringud võib jaotada reaalinvesteeringuteks ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on paigutused reaalvarasse ehk nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. *Investeerimistegevus on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute, ainelise ja ainetu põhivara ning muude rahalähenditeks mitteloetud investeeringute soetamise ja võõrandamisega. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktivapoolelt, põhivara kajastavast osast. Vastavalt rahvusvahelisele standardile IAS 7 võib rahakäibe aruandes investeerimistegevusena kajastada ka saadud dividende ja intresse, kui need pole kvalifitseeritud põhitegevuseks.
P1 peaks olema, va tahtlusej a raske hooletuse juhul- kui neid ei ole, siis on järelikult on vastuolus lg 3 p 1-ga. Vt § 106, see lubab ka individuaaselt vastutust piirata/välistad. Tüüptingimuse puhul võib välistada ainult hooletusest tekitatud kahju. 1) Leping loetakse kehtivaks VÕS § 41 Leping kehtib muus osas, kui tingimuse AS Tallinna Teletorn ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. 2) Ei ole ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 VÕS § 42 lg 2 järgi tüüptingimus ei ole ebamõistlik kahjustav, kui: A. See puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet (ei välista lepingu osaks saamise kontrolli) – p 18 ja p 19 ei puuduta hinna ega üleantu väärtuse suhet. B
suhtes tüüptingimust kasutati, kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 38. Tüüptingimus ja eraldi kokkulepe Kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. § 41. Tüüptingimustega lepingu kehtivus Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. § 42. Tüüptingimuse tühisus (1) Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu
sõlmimist või viivitamata pärast lepingu sõlmimist muul viisil kui tüüptingimustes, et ta ei loe lepingut sõlmituks. Lepingupoolel ei ole seda õigust, kui ta on lepingu täielikult või osaliselt täitnud või teise lepingupoole täitmise vastu võtnud. Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest
finantseerimistegevuse rahavoogusid. Rahakäibe aruande struktuur: ● Rahajäägi muutus põhitegevusest (sisuliselt kassapõhine kasum, ettevõtte põhilised tulu teenimisega seotud üksiktegevused ja muud tehingud, mis ei ole investeerimis- või finantseerimistegevused) ● Rahajäägi muutus investeerimistegevusest (kajastab muutusi ettevõtte aktivates; pikaajaliselt kasutatava vara ja muude raha ekvivalentideks mitteloetud investeeringute soetamine, müümine ja nendega seotud raha liikumised) ● Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest (tegevused, millega kaasnevad muutused omakapitali ning võetud laenude suuruses ja koosseisus; näitab seda, kuidas firma finantseeris oma põhi- ja investeerimistegevust) ● Rahajäägi kogumuutus (põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest kokku) ● Rahajääk perioodi alguses (raha algjääk) ● Rahajääk perioodi lõpus (raha lõppjääk)
seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata
annaabi.ee 
