kogemused. Koormusmudel võimaldab sellekohaste rakendusprogrammide vahendusel inseneride nägemusi tõhusalt rakendada. 2.Koormust iseloomustavad andmed regulaarsed muutused, milleks on ööpäeva-, nädala- ja aastasisesed perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur. Mudelis arvestatakse temperatuurisõltuvuse inertsi, mittelineaarsust ja ajalisi muutusi; sõltuvus talitlusparameetritest, mis avaldub koormuse pinge ja sagedustundlikkusena; juhuslikkus, mis on eriti märgatav väikestes, jaotusvõrgu koormustes. Selliste koormuste ruuthälbe suhe matemaatilisse ootusesse on suhteliselt suur. Ka võib väikestes koormustes esineda suuremaid kõrvalekaldeid, mis ei sobi kokku normaaljaotusega; juhitavus. Koormust juhitakse enamasti kaudselt elektritariifide abil.
ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/) 50. Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab? Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Annab hinnangu puidu jäikusele. Pikikiudu on elastsusmoodul ligi 30 korda suurem kui ristkiudu. 51. Milline mittelineaarsust põhjustav nurk on oluline puidu tugevusomaduste määramisel? Tugevusomadused sõltuvuvad mittelineaarselt koormuse suuna ja puidukiudude suuna vahelisest nurgast. 52. Mis on jäikus ja kuidas on see seotud nihkeelastsusmooduliga? Jäikus on keha võime avaldada deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses. Kui kehale mõjuvad ainult nihkepinged, kasutatakse terminit nihkeelastsusmoodul, mis iseloomustab samuti materjali jäikust. 53
Hägusate intervallide kasutamine tingib omalaadse tundetuse tsooni tekke läbipaistvuse kontrollpunkti ümbruses, mille suurus on proportsionaalne asjassepuutuva liikmesfunktsiooni tuuma suurusega. Efekt sarnaneb sellega, mida kogesime 0.5-st väiksema sisendi liikmesfunktsioonide ülekattega (vt. jaotis 1.10). Tulemuseks on lineaarsest interpolatsioonist tunduvalt erinev sisend-väljundseos (joonis 15, vasakul) Siledad liikmesfunktsioonid lisavad väljundisse mittelineaarsust. Jällegi on erinevus lineaarsest interpolatsioonist proportsionaalne liikmesfunktsioonide erinevusega originaalliikmesfunktsioonidest (joonis 15, paremal). 4 4 3 3 2 2 1 1 y 0 y 0
soovitav sageduse kordistuse kordsus (joonis 5.1.1 b). Signaali spekter võtab vastavalt kordistuskordsusele järgmised kujud: cos2=(1+cos2)/2; cos3=(cos3+3cos)/4; cos4=(cos4+4cos2+3)/8; cos5=(cos5+5cos3+10cos)/16. Toodud seostest võib näha, et väljundspekter sisaldab üle ühe (kas paaris või paarituid) harmoonilisi. See ilmneb tänu kahepoolse parabooliga kirjeldatavale mittelineaarsusele. Kasutades ühepoolsele paraboolile vastavat mittelineaarsust jäävad väljundis alles kõik soovitud väljundsignaali suhtes madalamad harmoonilised. Ülemised, n-st kõrgemad harmoonilised puuduvad aga mõlemil juhul. Aktiivelementidest vastavad paraboolsele (teist järku, ühepoolsele) karakteristikule vaid väljatransistorid. Kõrgemat järku mittelineaarsustega ahelaid võib küll sünteesida, kuid suhteliselt keerukate lahenduste tõttu kasutatakse neid ahelaid vähe
spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal sõltub süsteemi stabiilsus faasinihkest Joonis 6 · mittelineaarmoonutused on tingitud kasutavate elementide elemtide mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga vaadeldav aga harmooniliste summaga, võime seljuhul õelda ka elementide mittelineaarsuse toimel tekivad signaali uued komponendid, millised sisendis