See on kutsunud ja kutsub ka edaspidi esile võimukandjate meelepaha, kuid tagab ühtlasi teaduse sõltumise päevapoliitilistest huvidest. Kokkuvõte Kuritegevus, kui sotsiaalse elu nähtus on eristatav mittekuritegevusest pigem kokkuleppeliselt. Kriminaalseadus küll annab kuritegude loetelu ja tunnused, mille poolest üks kuritegu teisest erineb, kuid ainult sellega pole veel võimalik tõmmata selget piiri kuritegude ja mittekuritegude, kurjategijate ja mittekurjategijate vahele tegelikkuses, meie igapäevaelus. Kuritegevus on ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi funktsioneerimise produkt. Ta on protsess, mille muutumine ei sõltu teatud isikute käitumisotsustest või neid tingivaist keskkonnategureist vaid inimeste sotsiaalse kooselu organisatsioonilisest korraldusest. Seda tõestab ja kinnitab kuritegevuse ajalugu. 7 Kasutatud kirjandus: Sootak J. (1994)
Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates. · Psühholoogilised hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites. · Sotsioloogilised hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes. Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi. - Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides.
Selleks, et oleks tegemist vargusega, peab vargus olema teatud konkreetsest arvust eurodest rohkem. Piir on määratud mingil ajamomendil ning määratud euronumbrites, aga me teame, et euro väärtus mingisuguse reaalse naudinguga võrreldes on kõikuva kursiga. See tähendab, et kui kunagi paigutatud piir nihkub koguaeg. Selle üle pole me kunagi diskuteerinud, et vargus peaks olema järjest väiksema summa eest. Kas pole olemas olemuslikku piiri kurjategijate ja mittekurjategijate vahel? Kuskil on vaja piir tõmmata. Ei saa öelda, et piiri koht on olemuslikus kohas. Oleme kokkuleppinud lihtsalt, et peame kuskile piiri panema, sest meil ei ole ressurssi kõigega tegelemiseks. Aga kuhu täpne piir vedada? See on tehniline. 6. Inimesest saab kurjategija, kui tema suhtes on rikkuvad väärtused ülekaalus Kontaktide kaudu võtame omaks hoiakud ja õpime tehnilisi võtteid, selleks on meil igal ajamomendil sees mõne võrra erinev balanss. Mõned kontaktid soodustavad
Kas see on mõistlik? 3. Inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse - · kurjategija; · mittekurjategija, on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega. Kõik katsed moodustada teist gruppi on tulutud kuna mittekurjategijate hulgas on alati ka kurjategijaid. Kõik isikud on toime pannud üht või teist laadi hälbeid, aga ainult osadele tahetakse (suudetakse) märk külge panna; 5. Seaduse rikkujatest paljastatakse väheseid, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte väiksemal määral; 6. Kuna sanktsiooni rakendatakse inimese, mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes,
selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4. inimeste jagunemine kahte kategooriasse - · kurjategija; · mittekurjategija, on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega. Kõik katsed moodustada teist gruppi on tulutud kuna mittekurjategijate hulgas on alati ka kurjategijaid. Kõik isikud on toime pannud üht või teist laadi hälbeid, aga ainult osadele tahetakse (suudetakse) märk külge panna; 5. seaduse rikkujatest paljastatakse väheseid, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte väiksemal määral; 6. kuna sanktsiooni rakendatakse inimese, mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes, siis kurjategijat iseloomustavad jooned mõjutavad karistust ja selle tagajärge;
2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4. inimeste jagunemine kahte kategooriasse - · kurjategija; · mittekurjategija, on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega. Kõik katsed moodustada teist gruppi on tulutud kuna mittekurjategijate hulgas on alati ka kurjategijaid. Kõik isikud on toime pannud üht või teist laadi hälbeid, aga ainult osadele tahetakse (suudetakse) märk külge panna; 5. seaduse rikkujatest paljastatakse väheseid, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte väiksemal määral; 59 6
annaabi.ee 
