Maadeavastuste mõju ja uuendused majanduselus Inimeste silmaring avardus Eurooplased õppisid tundma taimi ja loomi Haiguste kaasatoomine süüfilis Kaubateed asendusid uutega muutus senine majanduskorraldus Kaubandusest saadud tasu erakordselt kõrge Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas.
muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne aja tagusele skandaalsele etteastele Moskvas õigeusu kirikus kas tegu võiks olla kirikumuusikaga? Või skandalistide poolt kiriku ärakasutamisega
10.Millega on seletatav eestlaste loodususundi säilimine ja madal teadmiste tase kristlusest? Paljud kirikud olid olnud aastakümneid suletud. Talupojad sooritasid oma vanades pühapaikades rituaale, kus segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Peeti 2. juulil ebajumalateenistusi, kuhu oli kutsutud isegi sõjavägi. Rahvakogunemiseks oli ka nn nimipühakupäev (tänapäeval rahvakalendri tähtpäev). Siiski ilmnes veel mittekristlikke uskumusi (loodususund). 17. saj. hakkas loodususund taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima. 11.Iseloomusta hariduse olukorda rootsi ajal? Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma.
Usutraditsiooni kujunemisel oli oluliseks tegelaseks juudi kirjatundja Paulus (Saul, Saulus), keda tunti eksiõpetajate vastu võitlejana. Tema arvates võis ka eksiteel inimene muutuda pattudest vabaks ta oli paganate apostel. Paulusele omistatakse väga paljusid kirjasid. Kristlikku kogukonda kiusati taga keiser Nero (kristlased süütasid Rooma), keiser Decius. Olukord muutus keiser Constantinus Suurega kristlus muudeti lubatavaks religiooniks, levis ususallivus. 342-346 hakati mittekristlikke tavasid järjepidevalt keelustama. Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054. aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist
Õunapuu kontekstis tähtis on. Vägivaldsete surmade teema. See on selline vägivald, mille Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi kohta võiks öelda, et see on vägivald ilma igasuguse ideoloogilise ümbruseta. Pigem on see vägivalla kujutamine mngisugune esteetiline, mitte eetiline või mingeid muid, nt kristlikke või mittekristlikke ideoloogilisi asju sisaldav. Nt Tarantino filmides pole ka see vägivald seotud mittemingisuguste kangelaste või eriliste ideedega. Ka seal on see puhtalt esteetiline vägivald. Ja selle kujutamine peaks kaasa tooma ilma ideoloogiata esteetilist naudingut. See vägivald peaks olema ilus. Ühe ajastu hoiakud paigutatakse siin teise ajastusse ja selle kaudu teikitatakse selles aja määratluses segadus, võõritatakse seda aja määratlust. Sellist võtet nimetatakse anakronismiks
· Elu · Duns Scotuse pooldajaid nimetatakse hiljem · Samuti teeb ta jõupingutusi hussiitidega rahu luua. skotistideks. · Seejuures jõuab ta ülemaailmse tolerantsuse · Skotistid eitasid kiriku õpetuse filosoofilise mõttele, mis ei välistaks ka mittekristlikke põhjendamise võimalikkust. religioone. · Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et hoolimata kultuslikest erinevustest on olemas vaid üks jumalik tõde. · Johann Echart · Koht filosoofias
annaabi.ee 
