c. Juhuslik ahel ehk päsmas ebakorrapärane. Paindlikuma struktuuriga. 3) Tertsiaalne struktuur 3Dstruktuur. Esineb nii heeliksit, voldikut kui ka päsmast. a. Fibrillaarsed valgud Valgu ahelad on pikenenud, moodustavad kepikesi või kiude. kollageen, aktiin, müosiin b. Globulaarsed valgud kompaktsed sfäärilised või elliptilised molekulid. Transpordivalgud. 4) Kvaternaane struktuur valguahelate mittekovalentne seondumine. Aktomüosiin lihastes, kaseiinimitsellid piimas. Füüsikalised omadused Amfoteersed Omavad isoelektrilist punkti pH, mille juures valk on elektriliselt neutraalne. Peptiidid ja valgud hüdrolüüsuvad proteolüütilised ensüümid Veesidumisvõimega 1) Lahustuvus, hüdratsioon, pundumisvõime Sõltub polaarsete ja apolaarsete rühmade arvust ja nende rühmade järjestusest piki molekuli Lahustuvad ainult tugevalt polaarsete lahustites
konformatsioon vastab erakordselt stabiilsele "tupikteele" (offpath) valkude kokkupakkumisrajas Stanley Prusiner 1997 Nobeli meditsiinipreemia Valkude kvaternaarstruktuur Moodustub individuaalsete polüpeptiidahelate subühikute omavahelisel assotsiatsioonil Subühikute assotsiatsioon enamast mittekovalentne Monomeerne, oligomeerne, multimeerne valk Dimeerne, trimeerne, tertameerne jne. Kõige laiemalt on levinud dimeerid Identsed või sarnased subühikud homo: Homodimeer, homotrimeer jne. Erinevad subühikud hetero: Heterodimeer, heterotrimeer jne. Ribonuclease A (C575H901N171O193S12)
Vesiniksidemed a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c. Vesiniksideme erinevus dipool – dipool jõududest – vesinikside on tugevam, sest vesiniku aatom on tugevalt tõmmatud O või N aatomi poole d. Vesinikside esineb molekulide vahel või molekuliseseselt e. H side on tugevaim mittekovalentne jõud elusorganismide molekulaartasandil Optiline aktiivsus on polariseeritud valguse tasapinna pööramine kas paremale (+) või vasakule (-) Optiliselt aktiivsed saavad olla molekulid, mis on asümmeetrilised Asümmeetria- ehk hiraalse tsentri moodustab α – süsinik Asümmeetria tsentrit ei ole glütsiinil Kõigil AH-tel (v.a. glütsiinil) on vähemalt üks asümmeetriline C aatom, mis annab kaks optiliselt aktiivset isomeeri (enantiomeeri)
Kõik kompleksid annavad oma osa seostumisse. Kui kiiruse
avaldis tuletada, siis saame MM võrrandi ja K M on sellisel kujul, kus tõeline dissotsatsioonikonstant on läbi jagatud
millegagi. Kiiruskonstandid on alati positiivse väärtusega ja seetõttu saabki K M olla ainult väiksem või võrdne K s-
ga.
Kümotrüpsiini näide katalüüsib peptiidsideme hüdrolüüsi, ei lõika peptiide. Proteaasid katalüüsivad
peptiidsideme hüdrolüüsi.
ES - kui punkt, siis on mittekovalentne kompleks ehk pöörduv kompleks. Seda nimetatakse ka Michaelise
kompleksiks.
Kui k2 palju väiksem kui k3, siis KM läheneb tõeliselt dissotsiatsioonikonstandile. Kui nii pole, siis on K M väiksem
kui KS.
Kui jadareaktsioonis on üks kiiruskonstant on palju väiksem teisest, siis jadareaktsiooni kiiruskonstant on määratud
selle väiksema poolt.
Ntx kui k2<
kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laenglaeng, b) dipooldipool, c) elektronkatete tõukumine Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed. Kovalentne side moodustub kahe aatomi vahel, kui nende keskpunktide vaheline kaugus on väiksem kui van der Waalsi raadius. Selleks tuleb ületada jõud, mis väljendub elektronkatete tõukumises. Seega dipooldipool moment kui mittekovalentne side ei saa esineda aatomite vahel väiksemal kaugusel kui elektronkatete tõukumine. Ehk siis dipooldipool momendi mõjuraadius on suurem kui elektronkatete tõukumisel ja ühtlasi on dipooldipool moment eraldatuse suhtes vähem tundlik kui elektronkatete tõukumine.) 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Rvõimalik kompaktseim molekulaarse kokkupakkimise efektiivne raadius. see raadius määrab piiri vr millest aatomid enam üksteisele lähemale energiabarjääri
Õige järjestus peaks olema a) laenglaeng b) dipooldipool c) elektronkatete tõukumine (Keegi vahetas b ja c omavahel ära. Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed. Kovalentne side moodustub kahe aatomi vahel, kui nende keskpunktide vaheline kaugus on väiksem kui van der Waalsi raadius. Selleks tuleb ületada jõud, mis väljendub elektronkatete tõukumises. Seega dipooldipool moment kui mittekovalentne side ei saa esineda aatomite vahel väiksemal kaugusel kui elektronkatete tõukumine. Ehk siis dipooldipool momendi mõjuraadius on suurem kui elektronkatete tõukumisel ja ühtlasi on dipooldipool moment eraldatuse suhtes vähem tundlik kui elektronkatete tõukumine.) 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Rvõimalik kompaktseim molekulaarse kokkupakkimise efektiivne raadius. see raadius määrab piiri vrmillest aatomid
annaabi.ee 
