Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus tehtud töö kannab nimetust "võimsus", saab kasuteguri avaldada ka võimsuste suhtena. Kokku saame ilusa valemite komplekti: Energia jäävuse seadus: Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on
Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus tehtud töö kannab nimetust "võimsus", saab kasuteguri avaldada ka võimsuste suhtena. Kokku saame ilusa valemite komplekti: Loeng6 - Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi
Keskmist võimsust saab arvutada valemiga Võimsuse ühik SI-süsteemis on vatt Tehnikas kasutatakse ka hobujõudu. 1hj =746 W Tõusmisel või langemisel on gravitatsioonijõu töö võrdne keha potentsiaalse energia muudu vastandmärgilise väärtusega Keha kineetiline energia võib muutuda potentsiaalseks ja vastupidi. Kui kehtib seos mõjuvad kehale ainult konservatiivsed jõud (gravitatsioonijõud, elastsusjõud). Mittekonservatiivsete jõudude korral see seos ei kehti. Mittekonservatiivsed jõud on hõõrdejõud, takistusjõud. Töö, mille teeb punktmassile mõjuv konservatiivne jõud tema liikumisel ühest punktist teise, ei sõltu selle punkti liikumise trajektoorist. Gravitatsioonijõu mõjus oleva punktmassi potentsiaalne energia ei sõltu tema asukohast horisontaali suhtes. Oluline on vertikaalsuunaline koordinaat ehk kõrgus. Mehaanilise energia jäävuse seadus
Ühe ja sama töö tulemusena suureneb kin energia ja väheneb pot energia ühepalju => töö võrdub ühest liigist teise muundunud energiaga. Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. Mittekonservatiivsed jõud jõud, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikideks. Süsteemi mehaanilise energia muut võrdub välisjõudude tehtud töö ning kõigi protsessis osalevate mittekonservatiivsete jõudude poolt tehtava töö vahega 10. Keha pöörlemise põhivõrrand, jõu- ja inertsimoment a) lühidalt: Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dI / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti pikemalt: Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Jõumomendi M mõjul hakkab ketas pöörlema kiirenevalt
konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus tehtud töö kannab nimetust "võimsus", saab kasuteguri avaldada ka võimsuste suhtena. Kokku saame ilusa valemite komplekti: Energia jäävuse seadus: Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on
potentsiaalse energia summa ei muutu, st see jääb konstantseks. Mehaanilise energia jäävuse seadust väljendab avaldis: E Ek E p const PS! Tuleb silmas pidada, et see jäävusseadus kehtib vaid süsteemides, milles mehhaaniline energia ei muundu mittemehaanilisteks energialiikideks, näiteks hõõrdumisel ja mitteelastsel põrkel soojuseks või tuulegeneraatoris elektrienergiaks. [5] Väljavõte õppejõu konspektist konservatiivsete ja mittekonservatiivsete jõudude kohta: 24. Üldine energiajäävuse seadus (sõnastus, valem valemi analüüs + missugustes süsteemides see kehtib + süsteemi kirjeldus) [2] 18 Üldine energiajäävuse seadus suletud süsteemi koguenergia on ajas muutumatu. [6]
annaabi.ee 
