9. Iseloomustage lühidalt erinevaid egoismi liike! Egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige mõnikord nimetatud ka "väärtuste päh-hurraa teooria") Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism (mittekognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline egoism väidab, et inimesed tegutsevad ainult omaenda hüvesid silmas pidades. Teoorial on mitmeid variatsioone, vaatleme neist lähemalt kolme – moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused). Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa
Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. Preskriptiiv-mittekognitivism Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (preskriptsioonid). Preskriptivism on õpetus,
oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei! MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik!, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid! EMOTIVISM Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad! Eetika-väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid! Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat
6. Järelikult väide 1 on väär ning me ei saa määratleda head naturaalsete omaduste kaudu. 57. Kas G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused? G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad lihtsatele ideedele/atomaarsetele faktidele, mida ei saa analüüsida. Neid saab kasutada keerukamate ideede moodustamiseks. 58. Mida väitsid emotivistid? Kes on emotivismi peamised esindajad? Esindajad: C.L Stevenson, A.J Ayer Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid
6. Järelikult väide 1 on väär ning me ei saa määratleda head naturaalsete omaduste kaudu. 57. Kas G.E. Moore’i arvates osutavad moraalisõnad millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused? G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad lihtsatele ideedele/atomaarsetele faktidele, mida ei saa analüüsida. Neid saab kasutada keerukamate ideede moodustamiseks. 58. Mida väitsid emotivistid? Kes on emotivismi peamised esindajad? Esindajad: C.L Stevenson, A.J Ayer Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid
`Hea' = `soovitav' võib olla sünteetiline tõde. Emotivism · Esindajad: Stevenson, Ayer. · Väärtuslaused ei ole tõesed ega väärad. Nad väljendavad emotsioone ja on võrdväärsed selliste hüüatustega nagu ,,Fui"! Või ,,Hurraa!" · Ingl. k kutsutaksegi emotivismi ka: boo-hurrah theory Preskriptivism · Objektiivne preskriptivism: R. M. Hare · On vaieldav, kas see teooria on kognitivistlik või mittekognitivistlik. · Kognitivism seisukoht, mille järgi moraaliväidete tõesust ja väärust on võimalik teada. · Hare: "Moraaliväited saavad olla tõesed ja väärad ning meil on nende tõesust ja väärust võimalik teada". ("Objektiivsed ettekirjutused", 1993, eesti k. Akadeemia 1/2003, lk 30) Objektiivne preskriptivism · Moraaliotsustused kujutavad endast objektiivseid, universaliseeritavaid ettekirjutusi.
annaabi.ee 
