,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut. Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus). Otsustuse kvantiteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mis on ära määratud subjekti mahuga. Otsustuse kvaliteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mille määrab koopula ehk side subjekti ja predikaadi vahel. otsustus ja selle eitus p p p tõeväärtus kehtib ei kehti kehtib tõeväärtust tähistav sümbol 1 0 1
– mõlemad võivad tõesed, mõlemad võivad väärad olla. (Grupp eeldusi, grupp järeldusi – mõlemad tõesed, Bill Clintoni näide, kõik on tõene aga ei kehti, pole mingit seost eelnevaga, ükskõik mida järeldus väidab, peab olema väär, ekvivalentsus tagab tõesuse, järelikult ei saa ka siin tekkida tõestest eeldustest väära järeldust; grupp eeldusi, grupp järeldusi – mõlemad väärad, selle põhjal pole võimalik mittekehtivus, kehtivus garanteeritud). Tõene väide Vasta järgmistele küsimustele. a. Oletame, et kellegi arvates on New York USA pealinn? Kas seetõttu on tema uskumused mittekooskõlalised? – NY ei ole USA pealinn (tegelikult üldse osariik, mitte linn, linn on NYC). Ei saa öelda, et uskumused mittekooskõlalised. Ta eksib ühe fakti osas. Me ei saa midagi järeldada tema uskumuste kooskõlalisuse kohta, need võivad olla kooskõlas. b
Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid loetleb Kant 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks: 1. Otsused kvantiteedi kohta: (otsuse ulatuvuse kehtivus) Üldine eriline üksik 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (suhte liik) (suhte kehtivus vöi mittekehtivus) kategooriline (tingimatu) jaatus hüpoteetiline (tingitud) eitus disjunkti (välistatus) löputus 4. Modaalsus: (Suhte kehtivuse viis) problemaatiline (oletatav) assertooriline (väidetav) apodiktiline (paratamatu)
# f ⊕ f ⊕ f f $ & [1 [2 [n # Selle võrduse kehtivus või mittekehtivus (ehk samas ka funktsiooni 1 x x ... x3 ≠ c0 ⊕ c1 x1 ⊕ c2 x2 ⊕ ⊕ 3 [3 lineaarsus) on vaadeldava 2-muutuja funktsiooni tõeväärtustabelist kergesti 1 ( [ [ [3 ) kontrollitav. f ( [1 x2 ... xn ) ∉ . l
loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk ⊭ eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p → q, ¬p ⊭ ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p → q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi ⊨, kui süllogismi mittekehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna mittekehtiva järeldamise märgi ⊭. 5 Ülalpool nägime, et tingivad väited ei ole tõlgitavad materiaalseteks implikatsioonideks. Materiaalne implikatsioon on alati tõene, kui alus väär, ent tingiva väite puhul pole see tagatud
loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬p ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi , kui süllogismi mittekehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna mittekehtiva järeldamise märgi . 5 Ülalpool nägime, et tingivad väited ei ole tõlgitavad materiaalseteks implikatsioonideks.
annaabi.ee 
