Käelisus ja peaaju dominants Igal ajupoolel on olemas omaenda tajumise-, õppimise- ja mäluvõime Verbaalne ja mitteverbaalne mõtlemine, mis jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla Käelisus ja peaaju dominants Vasaku ajupoole pädevuses: abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine Parema ajupoole pädevuses: kompleksne mõtlemine, ruumiline taju, keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamine ja musikaalsus Geneetika roll Inimeses käelisuse määrab geen LRRTM1. Sellel geenil on mängida võtmeroll ajuosa määratlemisel, mis vastutab organismi spetsiifiliste funktsioonide, nagu kõne ja emotsioonid, eest. Geneetika roll Sama teadlaste rühm tuli ka järeldusele, et sellise geeniga inimestel (vasakukäelistel) on suurem oht haigestuda niisugusesse psüühilisse haigustesse nagu skisofreenia.
Selle tulemusena on tema arvates see, et parempoolne ajupool on ühiskonna poolt tõeliselt diskrimineeritud. Sperryl õnnestus eksperimentaalselt tõestada, et vasaku ajupoole pädevus nt abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine aga ka rääkimine. Parem ajupool jääb selles asuhtes pigem tummaks ja passiivseks. Mõningates valdkondades ületab parem ajupool aga vasakut. See käib eelkõige ta võime kohta komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta. Geneetika osatähtsus Inimese käelisus on geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus seevastu on suuremalt osalt harjutaise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib küll õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima. Hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks
võimekust, arutlemisoskust ning kirjutamist. (Elle, 2012) Käeliste tegevuste juures tuleb arvestada vasakukäelisusega see on aju eripära. Vasaku- ja paremakäelistel on erinev võime ümbrust tunnetada ja töödelda. Eksperimentaalselt on tõestatud, et vasaku ajupoole pädevuses on abstraktne mõtlemine ehk detailide loogiline tõlgendamine ning rääkimine. Parem ajupool ületab vasakut komplekses mõtlemises, ruumilisuse tajus ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamises, kui ka akustiliste muljete töötlemises ja musikaalsuses. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ja paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja käsitlevad neid muljeid erinevalt. Vasakukäelised on tundelisemad ja intuitiivsemad, neile on omane sümbolitest arusaamine ning fantaasia ja kujutlusvõime. (Tallinna Ülikool, 2015) 1.1 Vasakukäelisuse põhjus ning tüübid
lingul.ja calcarina piirkond) (utricle) kotikesest, viimased tegelevad pea asendiga •Kiud tasakaaluretseptoreist kulgevad 8nda kraniaalnärvi kaudu ajutüve tuumadesse. Kuulmisagnoosia Võimetus ära tunda helisid, kusjuures kuulmisdefitsiiti ei esine Maitsmismeel: ageusia (üldse ei tunne) hüpogeusia (liiga vähe tunneb maitset) düsgeusia 1. selektiivne-mittekeeleliste helide äratundmise häire (maitsehäired). 2. isoleeritud sõnaline kurtus- keeleliste helide haaratus 39 3. mõlemad koos: täielik kuulmisagnoosia
esindajaks. ("Minu kolleegi partner on jäämägi"). Metafoorid rikastavad keelt viisidel, millega sõnasõnalised väited võistelda ei suuda. On ilmne, et metafoori mõistmiseks on vaja teatud võrdlust, ent ka metafoori subjekti ja objekti valdkondade teatud interaktsiooni. Kokkuvõte Keel ja mõtlemine on loendamatute niitidega seotud ja seni oleme keele poolt lähenedes ainul üksikuid seoseid puudutanud. Kuna mittekeeleliste kujunditega manipuleerimise vahendid näivad inimesel olevat piiratud, on keele kasutamine mõtlemisel viimast oluliselt mõjutav ning võimendav tegur. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 70 13. KÕRGEMAD TUNNETUSPROTSESSID II. MÕTLEMINE Tunnetuseks nimetatakse üldist informatsiooni hankimise ja kasutamise protsessi
annaabi.ee 
