ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted Saksamaaga tihenesid sõjaväelise poole pealt, sest Saksamaad peeti ainukeseks riigiks, kes suudaks vastu panna Punaarmeele. Kuid lähenemine Saksamaaga ei suurendanud Eesti julgeolekut, sest mujal maailmas arvati, et Eesti läks Eesti-Saksa mittekallaletungilepinguga Saksamaa poolele üle. Lõpuks otsustas Eesti säilitada neutraliteeti, mängida kahe suurriigi vahel ja mitte eelistada kumbagi.
novembri lõpul. Paljud Eesti riigitegelased langesid nõukogude võimuorganite kätte, Vähesed Läände jõudnud valitsusliikmed lõid hiljem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Kahjuks jäi taas Eesti iseseisvus väljakuulutamata. Kokkuvõtteks, Molotov- Rbbentropi pakt, mis määras ära huvisfäärid Euroopas, jättis väikeriikidele nagu Eesti väga väikesed võimalused ennast kaitsata. Abi ei olnud loota kelleltki, sest kas oldi mittekallaletungilepinguga seotud või siis oldi teise maailmasõjaga tegemistses. Mis see väike Eesti Vabariik ikka annab ,pole vahet, kas on iseseisev või kellegi kooseisus. Sellest lähtudes, võib väita, et Eesti Vabariiki valitsusel polnud mitte midagi teha, et ennast kaitsata. Valik oleks olnud, kas anda ära rahumeelselt või siis verevalamisega. Lõpptulemus poleks muutunud, sest NSVL oleks ikkagi enda võimu näidanud ja enda osa MRPst ära võtnud.
1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse, et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941. Aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi
suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eelnes ja järgnes veel repressioone, riigitegelaste arreteerimised ja vangistamised. Kui Nõukogude okupatsioon aga ka lõppes, vallutati Eesti Saksamaa poolt. Üks okupatsioon asendus teisega. Omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. BAASIDE AEG 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepinguga, mis sai tuntuks kui Molotov- Ribbentropi pakt, jagasid kaks toonast Euroopa militaarset suurriiki, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit, omavahel Ida-Euroopa. Seda kokkulepet võib pidada viimaseks sammuks Teise maailmasõja puhkemisel ning see määras ära järgnevateks aastakümneteks hulga riikide, sealhulgas Eesti saatuse Euroopas. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda Poolaga, millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit.
Ida- Euroopa riigid jäid agressiivsete ja totalitaarsete Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele. 1938. aasta Müncheni kokkulepe Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia vahel lubas Saksamaal hõivata sakslastega asustatud Tšehhoslovakkia osad. 1939. aasta alguses annekteeris Saksamaa kogu Tšehhoslovakkia. Pärast läbirääkimiste nurjumist lääneriikidega hakkas Nõukogude Liit lähenema Saksamaale. See kulmineerus 1939. aasta augustis sõlmitud mittekallaletungilepinguga (Molotovi- Ribbentropi või ka Hitleri-Stalini pakt). Kokkuleppe salaprotokoll jaotas mõjusfäärid Ida- Euroopas. Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäid Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri. 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, 17. septembril tegi seda ka Nõukogude Liit. Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Poola liitlased Prantsusmaa ja
annaabi.ee 
