JÜNGRID Jeesus rändas läbi kogu Juudamaa, tervendades inimesi ja tehes imetegusid. Ta kogus enda ümber 12 meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Kreeka keeles apostolos = saadik. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid (piiblis räägitakse 70 väljavalitust), kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see mittejuutidele e. paganatele. JEESUSE VANGISTAMINE JA SURM Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Mõne usujuhi meelest oli Jeesuse sõnum jumalateotus ning nende arvates õhutas ta juute ususeadusest loobuma. Kuigi oli selge, et valitsevad ringkonnad tahtsid Jeesust tappa, tõid tema üha jõulisemad jutlustused kokku suuri rahvahulki.
mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata.
Jüngrid Jeesus rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Ta kogus enda ümbes kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina (kreeka keeles apostolos, tõlkes ,,saadik"). Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid ( Piiblis räägitakse 70 väljavalitust), kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Jeesuse vangistamine ja surm Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Mõne usujuhi meelest oli Jeesuse sõnum jumalateotus ning nende arvates õhutas ta juute usuteadusest loobuma. Kuigi oli selge, et valitsevad ringkonnad tahtsid Jeesust tappa, tõid tema üha kõulisemad jutlused kokku suuri rahvahulki. Ööl enne Jeesuse vahistamist kutsus ta oma lähedased sõbrad paasapühade ühtusöögile. Seda
Jeesuse lapsepõlve tegemiste kohta meil andmed puuduvad. Jeesuse tegevus on fikseeritud alles siis, kui ta oli 12 aastane ning jäi üksinda Jeruusalemma õpetajate juurde neid küsitlema ja kuulama. Põhitähelepanu on pööratud Jeesuse tegevusele kui ta oli umbes 30 aastane ning alustas rändamist ja õpetamist. Ta rääkis, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seaduseid, mis on kirjas Piibli Vanas Testamendis. Alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele. Jeesus kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal. Neid tuntakse kaheteistkümne apostlina. Rännata, haigeid tervendada ja tihti tänutäheks korraldatud pidustustel osaleda ja omale hulgaliselt pooldajaid koguda, sai ta umbes kolm aastat. Rooma võimudele Jeesuse tegevus ei meeldinud ning nad hakkasid kahtlustama, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Ööl, enne vahistamist, kutsus Jeesus kokku oma lähedased sõbrad õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased
ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata.
ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata.
Ülesanne 6. Janus Korczaki lugu Janus Korczak oli juudi arst ja õpetaja, tuntud Poolas oma töö tõttu lastega. Enne sõda oli Korczakil iganädalane raadiosaade, kus ta andis nõu seoses lapse arenguga. Ta oli populaarse lasteraamatute seeria autor ja asutas ka lasteajalehe, millele kirjutasid ja mida lugesid noored inimesed. Janus Korczak juhatas kaht orbudekodu Poola pealinnas Varssavis, üht juudilastele ja teist mittejuutidele. 1940. aastal sundisid natsid Korczakit kolima oma juudilastekodu Varssavi getosse. Getos tegi Korczak kõik, et kaitsta oma hoolealuseid näljahirmu, haiguste ja ülerahvastatuse eest, mis ümbritsesid neid kõikjal. Ta proovis pakkuda lastele nii normaalset elu kui vähegi võimalik ning rügas, et neid toita, riietada ja harida. 1942. aastal küüditati getost iga päev tuhandeid juute kohta, mida natsid nimetasid ümberasustamiseks idas“