Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani
ajal kehtinud töölepingu seadusega, kus oli siis kirjas, et TLS § 15 kohaselt on töötaja jaoks seaduses ettenähtust halvemad töölepingu tingimused kehtetud. Kokkulepe, mille kohaselt hageja ei saa tehtud töö eest palka ega puhkusetasu, on töötaja jaoks halvem seaduses ettenähtust ning seetõttu tühine. Ja vääribki see tähelepanu just seepärast, et Maakohtu tegemata töö tegi ära Ringkonnakohus, kuna just nemad leidsid selle punkti seaduses. Mind kui mittejuristi häiris Maakohtu tegevus. Kui Maakohus midagi järeldas, siis ta ei pruukinud alati märkida, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused (ning minu jaoks pole järeldus veel fakt), ei põhjendanud piisavalt oma seisukohti, jättis alusetult tähelepanuta päris palju asja puudutavaid paragrahve ning tuvastas asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti. Jäi mulje nagu tegu oleks laisa tööga või et Maakohus ootaks, et teised kohtud suunaksid teda kuidagi.
olukorraks. Seetõttu ongi õigusteenuse seadusega kavas keelata avalikult õigusteenuse pakkumine isikute poolt, kelle kvalifikatsiooni pole kontrollitud, ehk teisisõnu isikute poolt, kes ei ole advokaa- did, notarid ega õigusnõustajad. Mõnevõrra sarnaneb see nn advokaadimonopolile, kuigi erisuseks on kahe õigusteenuse osutajate kategooria olemasolu ning isiku võimalus kohtu loal endiselt kasutada protsessis esindajana advo- kaadiks või õigusnõustajaks mitteoleva isiku, koguni mittejuristi teeneid, kui tegemist on näiteks sõbra abistamisega. Oluline on hoopis see, et kutsetegevusena ei tohi edaspidi õigusteenuse pakku- misega tegeleda advokatuuri mittekuuluv või õigusnõustaja kutsetunnistust mitteomav isik. Eesmär- giks on olukord, kus õigusliku probleemiga kimpus olev inimene võib astuda sisse ükskõik millisesse büroosse ning alati eeldada, et ta saab sealt asjatundlikku juriidilist nõu. 5 RTL 2001, 37, 510.
Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju). Realistlik kohtunik soovib, et tema lahend oleks mõistlik ja loogiline (kooskõlas talupojamõistusega) ning nomi (aga ka lepinguid jms) tõlgendab ta pigem 30 teleoloogiliselt. Ta väldib juriidilist zargooni ja soovib, et otsus oleks loetav ka mittejuristi poolt. Ta pöörab suurt tähelepanu, millist tagajärge tema lahend reaalsuses omab. Vaatab mis elus toimub ja otsib selle alusel normi. Puudus oht juriidiliseks reguleerimiseks ehk kohtunik hakkab korraldama ise seadust. Näide X kaebas kohtualuse kohtusse et saaks korteri, seega ei saa kohus seda enam konfiskeerida (ntks pankrotimenetluses) *Formalismi iseloomustab kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal. (kategooriline konstruktsioon-süsteem peab olema
võimeline erialaterminite sisust rääkima ka teisel konkretiseerimistasandil ja selgitama seoseid igapäevakeeles (võrdle “valdus” & “omand”). V. Õiguskeelest Õigus saavutab oma mõjujõu seaduse keele läbi. Seaduse keel moodustab õiguskeele aluse. Õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad igapäevakeele väljenditega. Õiguskeele väljendusviisi seevastu iseloomustab, nagu ka teistes erialakeeltes, tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. Mittejuristi jaoks on seetõttu väärtust kandvate sõnade neutraalse sisuga kasutamine – nagu „positiivne lepingurikkumine“ otsetõlkes ebatavaline ja arusaamatu. On seisukohti, et õiguskeel mõjutavat igapäevakeelt kõigist teistest erialakeeltest kõige rohkem - õiguskeelt tuleb tihti kasutada sünteesis igapäevakeelega. Seaduskeele kõrval on halduskeel, õigusemõistmise keel, keel juristide läbikäimises võhikutega. Friedrich II
annaabi.ee 
