sõna abil, 3) ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju silmatorkavalt ühedimensionaalne, kahedimensionaalne või kolmedimensionaalne, 3) terviklikkus, konsistents painduv, kõva/jäik või mittejagatav, 4) suurus substantiivklassi süsteem hõlmab o~2- 20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle klassi substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; klassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Kääne on grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilist-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega. Kääne väljendab objekti-, koha-, ajasuhteid. Käändekategooria peamine funktsioon on
Jagatakse - kus mees / naissugu on põhjendatud ja teised, kus sugude jagunemine ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises)
Protsessi SAAGISE % võrdub tegelikult saadud aine hulk jagatud teoreetiliselt võimaliku hulgaga ja korrutades 100 % Saagise % = tegelikult saadud aine hulk / teoreetiliselt võimalik hulk * 100% Saagis x-ides = 100 - kao % 2. Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisussüsteemiga 2.1 Aatomi ehitus. Aatomi tuum ja tema koostis. Isotoobid AATOMI EHITUS. Kuni 19 sajandi lõpuni arvati, et aine väikseim osake aatom on mittejagatav. Tõendeid aatomi kui liitosakese kohta saadi fotoefekti, mille avastas H.Hete 1879, röntgeni kiirte (C. Röntgen- 1985), radioaktiivsuse (Curild 1896 1898) avastamisel. Et aatom tervikuna on neutraalne, peavad tema koostises olema ka positiivselt laetud osakesed. 1911.a. ehitas Rutherford aatomi ehituse mudeli, mille kohaselt praktiliselt kogu aatomi mass on koondatud positiivselt laetud tuuma. Ringorbiidil ümber tuuma tiirlevad elektronid, mille arv aatomis on võrdne tuuma positiivse
omaduste põhjal. Allani (1977) üldistatud skeem substantiivide klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel): aine (1a) elusus (1b) abstraktsed ja verbaalsubstantiivid (1c) elutus Kuju (2a) silmatorkavalt ühedimensionaalne (pikk ja peenike) (2b) silmatorkavalt kahedimensionaalne (2c) silmatorkavalt kolmedimensionaalne (kolmnurkne) terviklikkus, konsistents (3a) painduv (3b) kõva, jäik (3c) mittejagatav (non-discrete) Suurus 47. Kääne, käändekategooria Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele.
Esiteks on sellel omandiõigusest tulenev põhjus: kui kellelgi ei ole eraomandit hüvise suhtes, ei saa ta ka teisi takistada juurdepääsu sellele hüvisele. Teiseks, kui omandiõigus ka oleks olemas, võib juurdepääsu takistamine olal mitteteostatav. Loodusliku ala külastamise takistamine ei ole sageli mõistlik. Mõiste avalik hüvis on selgitatav kahel viisil. Mõnede autorite arvates on hüvis avalik, kui see on nii mittejagatav kui mittevälistatav. Teised rõhutavad vaid esimest (tarbimise) aspekti ning ei pea oluliseks välistatavust. Selle loengusarja raames võetakse aluseks just viimane määratlus. Üldiselt on nii, et enamik mittejagatavatest hüvistest on ka mittevälistatavad. Viimasel aspektil on eriline tähtsus: kui omanik ei ei ole võimeline välistama teiste isikute poolset tarbimist, on raske aru saada, kuidas ta suudaks kehtestada selle hüvise suhtes mingisuguse positiivse väärtusega hinna
annaabi.ee 
