radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik liigitada ioniseerivaks ja mitte ioniseerivaks. Ioniseerivaks kiirguseks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja kiirgus radioaktiivsetest materjalidest. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks. Seejuures tekivad elektron ja antineutriino
kaksteistsõrmiksoole haavandile iseloomulikud vaevused. Kahjuliku toime ennetamiseks: Vali: vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist. muuda käsitööriist kergemaks riputades ta vedrustusega üles koormuse alandamiseks. NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik. Elektromagnetväli Elektromagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirgus: gammakirgus ja röntgenkiirgus. Allikad: nii looduslikud (kivimid, taimed, loomad) kui tehislikud ( tööstus, sõjandus). Ohustatud alad meditsiin, tööstus (sõja), (arheoloogia), tuumaenergeetika. Mitteioniseeriv kiirgus mikrolained (mikrolaineahjud, mobiiltelefonid, televisiooni- ja raadiosüsteemid, radarid, meditsiin), ultraviolettkiirgus. Töökeskkonna sisekliima Sisekliima ühendab endas järgmisi aspekte: - õhu temperatuur
Vibratsioon on jäikade kehade mehaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus, infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade kohta. Elektromagnetväli ümbritseb
Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus, infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade kohta. Elektromagnetväli ümbritseb
......................................................................................................................26 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 27 SISSEJUHATUS Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks ja mitte ioniseerivateks. Ioniseerivateks kiirgusteks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja radioaktiivsetest materjalidest tulev kiirgus. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. [] AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse. [] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst
kaksteissõrmiksoole haavandite iseloomulikud vaegused. Kahjuliku toime ennetamiseks: · Vali vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist · Muuda käsitööriist kergemaks ripudades ta vedrustusega üles koormuse aladamiseks · NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik. Elektronmagnetväli Elektronmagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.ioniseeriv kiirgus:gammakiirgus ja rönkenikiirgus. Allikad:nii looduslikud (kivimid,taimed,loomad)kui tehislikud(tööstus,sõjandus). Ohustatud alad-meditsiin,tööstus (sõja),(arheloogia),tuumaenergeetika. mitteioniseeriv kiirgus-mikrolained. (mikrolaineahjud,mobiiltelefonid,televisiooni-ja raadiosüsteemid,radarid,meditsiin,ultrviolettkiirgus) Töökeskkona sisekliima Siskliima ühanab endas järmisi aspekte: · Õhu temp. · Õhuniiskus
annaabi.ee 
