9. Inimese tõeline olemus avaldub siis, kui ta seisab silmitsi raskustega, kannatustega. Ka sõda võib inimeses esile tuua tõelised väärtused. Too näide, kus avaldub mõne tegelase suuremeelsus, eneseväärikus, hoolimine. Sakslasest võõrastemaja pidaja suuremeelsus avaldus, kui ta pakkus ameerika sõduritele ja saksa valvuritele ulualust pärast Dresdeni pommitamist. 10. Sõda võib inimese muuta ka ,,loomaks". Too näide, kus sõjas avaldub mõne tegelase väiklus, mittehoolimine, jõhkrus. Sõda muutis Weary loomaks, kui kaks luurajat Weary ja Billy maha jätsid, hakkas Weary Billyt läbi peksma. 11. Sõjas ei kannata vaid inimesed, vaid ka loomad. Too selle kohta 2 näidet. Pärast Dresdeni pommitamist sunniti katkiste kapjade ja veritseva suuga hobune vankrit vedama. Kui Billy saab uued riided sõjavangide laagris, ütleb ta, et kõik loomad, kes nendes riietes enne elasid on nüüd surnud. 12
kasusaamisest. Teine seostub aga kõigega, mis kuulub eeskujuliku inimese juurde. Selge siis, et on olemas mitut liiki õiglust ja et on üks, mis on midagi muud, kui kõikehõlmav loomutäius. Seega tuleb selgitada, mis see on ja milliste omadustega. See, mis on ebaõiglane, jaotatakse seaduserikkumiseks ja võrdsusest mittehoolimiseks, õiglane aga seadusele allumiseks ja võrdsuse austamiseks. Seaduserikkumisele vastabki eelpoolnimetatud ebaõiglus. See aga, mis on võrdsusest mittehoolimine ja mis seaduserikkumine, pole üks ja sama, vaid nad erinevad nagu osa terviku suhtes: kõik, mis on võrdsusest mittehoolimine, on seaduserikkumine, kuid seaduserikkumine pole alati võrdsusest mittehoolimine. Ka ebaõiglane ja ebaõiglus pole samasugune, vaid erineb võrdsusest mittehoolimise suhtes, üks on nagu osa ja teine tervik: selline ebaõiglus on ju täieliku ebaõigluse osa, samuti nagu ka üks õiglus teise õigluse suhtes
sotsiaalsest ebakompetentsusest. Agrssioon on käitumine, kus tehakse tahtlikult kahju või haiget teisele inimesele. *Kas sotsiaalsed käitumisaktid ühiskonnas rikuvad v toetavad sotsiaalseid norme? Antisotsiaalne käitumine Prosotsiaalne agressioon (agressiivne käitumine) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Tagajärjed interaktsioonipartnerile Antisotsiaalne käitumine- käitumine, mis puudutab teise inimese tunnetest ja heaoolust mittehoolimine. Prosotsiaalne ja antisotsiaalne käitumine Negatiivsed korrelatsiivsed seosed Antisotsiaalse käitumise ja utrismi võrdlus. a. Tagajärjed kasu-kahju b. Sotsiaalsed- personaalsed normid c. Tahtllik-spontaanne II. prosotsiaalse käitumise liigid 1. Auto peatamine et võtta peale hääletaja 2. Võõra kirja posti panemine, kes pöördus tänaval teie poole, et kiirustada rongile 3
Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada. Murdeeas muutuvad nii keha, tunded kui ka suhted. Keha hakkab inimest vaikselt ette valmistama selleks, et temast saab tulevikus lapsevanem. Murdeeas on kombeks tunda muret oma välimuse ja kehaehituse pärast, sest sageli on just meedia mõjutustel tekkinud kujutelm ideaalsest kehast. Oma keha tundmine ja iluideaalidest mittehoolimine loovad positiivse kehapildi ja see tagab enesega rahulolu: "Olen parim sellisena, nagu olen". Murdeiga võib alata väga erineval ajal, kaheksandast 16. eluaastani. Näiteks rinnad hakkavad kasvama keskmiselt 11-aastaselt, mõnel aga juba üheksaselt. Kiire kasv algab tüdrukutel keskmiselt 12-aastaselt, kuid mõnikord ka alles 14-15-aastaselt. Murdeiga toob kaasa igasuguseid muutusi nii su keha sisemuses kui ka välimuses sa kasvad ja arened hoogsalt ning iga päev toob uusi üllatusi
jaotav õiglus osutab ressursside, kohustuste ja jõupingutuste ning soorituse õiglasele jaotusele, on oluline töötajate rahulolu tagamisel protseduuriline õiglus osutab protseduuridele, mida kasutatakse huvide konfliktide korral, mil kaks konflikti osapoolt esitavad oma lood kolmandale Interaktsionaalne õiglus osutab normidega nõustumisele, viisakusele ja austusele teiste suhtes. Interaktsionaalse ebaõigluse näiteks on lojaalsuse puudumine, teiste tunnetest mittehoolimine, isekus, vaenulikkus ja kokkulepetest mittekinnipidamine · Folger (1991): õigluse kõik kolm aspekti on tähtsad, kuna nad peegeldavad meie tajutud eneseväärtust. Rünnakut meie õiglustundele tajume kui rünnakut oma isiksuslike väärtuste vastu · Kuidas me otsustame mõne käitumise laiduväärseks pidamise üle? Seda teeme toimingute õigustamise kaudu · Kui tegevus on õiglane, ei pea me seda laiduväärseks, kui aga tegevus on ebaõiglane, peame seda laiduväärseks
annaabi.ee 
