defekti esinemist isendi eellastel ja järglastel arvestades nende sugulusastet uuritava isendiga ja sugu. Põlvnemisandmete alusel on võimalik määrata pärandumise viisi (kas on tegemist retsessiivse või dominantse, autosomaalse või suguliitelise defektiga) ning selgitada, kas on tegemist polügeensuse või fenokoopiaga. Samuti võib hinnata tunnuse penetrantsust ja ekspressiivsust. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Selle all mõistame pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist mittegeneetiliste meetoditega. Siia hulka kuulub mitmesuguste eelsoodumusega seotud keskkonnategurite mõju vältimine või vähendamine, aga samuti mitmete ainevahetuses osalevate metaboliitide puuduse leevendamine nende manustamisega. Näiteks transplantatsiooni- ja korrigeeriv kirurgia. 54
sellega paaris olev väiksem kromosoom, mis nim. Y-kromosoomiks Isastel ja emastel on võrdne arv kromosoome Lindude puhul on kanad heterogameetsed, kuked homogameetsed. Tunnused 1)Kvantitatiivsed- isendi suurus, elusmass, varavalmivus, produktiivsus. Leitakse mõõtmise, loendamise arvutamise teel. 2)Kvalitatiivsed tunnused- isendi erinevad üksteisest välimuselt Muutlikkus ehk variatsioon -pärilik (geneetiline)- Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks -mittepärilik (mittegeneetiline)- modifikatsiooniline, paratüübiline Mendelism Interkromosoommne rekombinatsioon Hübridisatsiooni meetod Selgesti eristuvad tunnused Genotüüp- isendi geenide kogum Fenotüüp-kirjeldatavad, mõõdetatavad tunnused ja omadusd Dominantsed tunnused- A, B C .. Retsessivne tunnus- a,b,c,.. Ko-dominanten- mõlemal vanemal dominantne tunnus, mis järgmisel on mõlemad olemas, ehk kumbki ei domineeri Homosügoot- homoloogses kromosoomis teatud lookuses sama alleel
või dominantse, autosomaalse või suguliitelise defektiga) ning selgitada, kas on tegemist polügeensuse või fenokoopiaga (mingist keskkonnategurist tingitud tunnusemuutus). Samuti võib hinnata tunnuse penetrantsust ja ekspressiivsust. Joonistatakse välja defektiga isendi sugupuu kasutades tingmärke. Põlvnemisandmete registreerimine põhineb DNA markerite analüüsil. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Tähendab pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist muutes nt keskkonnatingimusi, sööta, lisades söögilisandeid, manustades ravimeid. Puusaliigese düsplaasia – multifaktoriaalne haigus – tuleb tagada õige dieet võõrutusjärgsel perioodil, et keharaskus ei koormaks liigeseid. Transplantatsioon – luuüdi, maksa, kudede siirdamine
variatsioonide kaudu. Geenide keskmisele koosmõjule alluvat tunnuste pärilikkust vaadeldakse kui statistilist probleemi, mis on käsitletav tõenäosusteooria seaduspärasuste abil, kusjuures genotüüpe vaadeldakse kui tervikuid, eristamata üksikute geenide mõju. Geneetikas käsitletakse ka organismide muutlikkust ehk variatsiooni. Muutlikkus on oma olemuselt kahesugune: - pärilik (geneetiline) - mittepärilik (mittegeneetiline). Pärilik muutlikkus on tingitud geneetilise info (pärilikkuse) erinevusest isendite vahel. See võib olla põhjustatud geneetilise info materiaalse aluse (DNA ja kromosoomide) muutumisest (mutatiivne muutlikkus) või informatsiooniüksuste (geenide) erinevatest kombinatsioonidest (kombinatiivne muutlikkus). Sugulisel sigimisel säilivad põlvest põlve ainult mutatsioonid, geenikombinatsioonid uuenevad aga igal viljastumisel, st igas põlvkonnas. Pärilik muutlikkus on evolutsiooni
variatsioonide kaudu. Geenide keskmisele koosmõjule alluvat tunnuste pärilikkust vaadeldakse kui statistilist probleemi, mis on käsitletav tõenäosusteooria seaduspärasuste abil, kusjuures genotüüpe vaadeldakse kui tervikuid, eristamata üksikute geenide mõju. Geneetikas käsitletakse ka organismide muutlikkust ehk variatsiooni. Muutlikkus on oma olemuselt kahesugune: - pärilik (geneetiline) ja - mittepärilik (mittegeneetiline). Pärilik muutlikkus on tingitud geneetilise info (pärilikkuse) erinevusest isendite vahel. See võib olla põhjustatud geneetilise info materiaalse aluse (DNA ja kromosoomide) muutumisest (mutatiivne muutlikkus) või informatsiooniüksuste (geenide) erinevatest kombinatsioonidest (kombinatiivne muutlikkus). Sugulisel sigimisel säilivad põlvest põlve ainult mutatsioonid, geenikombinatsioonid uuenevad aga igal viljastumisel, st igas põlvkonnas. Pärilik muutlikkus on evolutsiooni
annaabi.ee 
