eest (leetrid). 6. Gripiviiruse olulised virulentsusfaktorid. Nende lühendid. Hemaglutiniin ja neuraminidaas. (H ja N). 7. Millised on gripiviirus A peamised subtüübid, mis nakatavad inimest? Milliseid tüvesid sisaldavad gripiviiruse hooajalised vaktsiinid? Olemas on gripiviirus A3 hemaglutiniini subtüüp (H1, H2 ja H3) ja 2 neuraminidaasi sübtüüpi (N1, N2), mis nakatavad inimest. Vaktsiinid sisaldavad tüvesid H1N1 ja H3N2 koos B gripiga. 8. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi anda gripiviiruse esinemisel? Voodirežiim; vedelike manustamine; palaviku alandamine; köha ja nohu sümptomaatiline ravi. 9. Gripi farmakoloogiline ravi. Milliseid ravimrühmi kasutatakse? Ravimite toime. Manustamisviisid. Millised on ravimitega seotud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud? Neuraminidaasi inhibiitorid – oseltamiviir, zanamiviir / Amantadiind – amantadin, rimantadin
minuti ja esinevad 1 kord 24 tunni jooksul. • Komplekssed krambid kestavad üle 15 minuti ja võivad esineda 24 tunni jooksul korduvalt. Palaviku juhtimine (fever management) • Õendussekkumise eesmärgiks on vähendada kehatemperatuuri mitte mõjutades haiguse kulgu vaid püüdes toetada organismi loomulikke füsioloogilisi reaktsioone ja parandada lapse mugavust • Palaviku juhtimine hõlmab nii farmakoloogilisi kui mittefarmakoloogilisi meetmeid Palaviku juhtimine • Oluline lapse pidev jälgimine • Kõige ohtlikumaks komplikatsiooniks on dehüdratatsioon. • Vedelikupuudusele viitavaid sümptomeid: kuiv või kleepuv suu, pisarate puudumine nutmisel, aukuvajunud silmad, urineerimis vähenemine, kuiv ja jahe nahk, loid või rahutu laps. Palaviku juhtimine • WHO on heaks kiitnud paratsetamooli manustamise kui temperatuur ületab 39 °C. • Paratsetamoli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu
Süüa kiudainevaest toitu, võib ravimitest kasutada loperamiidi. Juua palju 15. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Tavalisest harvem roojamine, võib olla valulik. Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Hemorroidid 16. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Istuv eluviis, vähene füüsiline aktiivsus, kiudainevaene toit, liiga vähene vedeliku tarbimine 17. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Süüa kiudainete rikast toitu, juua palju, liikuda ringi, süüa ploomi, peeti. 18. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate on saada ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud)? Guttalax, laktuloos (duphalac) võib kasutada imetamise ajal, rasedatel, imikutel. Laktuloos ei sobi diabeetikutele, sest sisaldab fruktoosi ja glükoosi. Microlax sobib imikutele, rasedatele, imetamise ajal
Sageli kajastamata enne tüsistusi – anorektaalsedhäired (hemorroidid). 16. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Valed toitumisharjumused/istuveluviis, vanus, roojamise edasilükkamine, ravimid. Antidepressandid M-kolinoblokeerivatoimega ravimid Opioidid PPI, antatsiidid Rauapreparaadid Paljud psühhotroopsed ravimid 17. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Esmane soovitus: Korrigeerida toitumist (kiudaineterikkadtoidud: puu-ja juurviljad, täisterahelbed +piisav vedeliku tarbminine-1 liiter vähemalt). Harjutada regulaarset sooletühjendamist. Seedimist parandavad: peet, must ploom, kiivi, mustikad. 18. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate on saada ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud)? Soolesisu mahtu suurendavad lahtistid.
pärakulõhed. Vajalik harjutada regulaarset sooletühjendamist. 13. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Vanus, passiivne elustiil, kiudainete vähesus, vedeliku mittetarbimine, roojamise edasi lükkamine, ravimid, ühekülgne toitumine. Antidepressandid, M-kolinoblokeeriva toimega ravimid, opioidid, PPI, antatsiidid, rauapreparaadid, paljud psühhotroopsed ravimid 14. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Toitumise korrigeerimine (puu- ja juurviljad, piisav vedeliku tarbimine), harjutada reg sooletühjendamist, liikuvam elustiil (nisukliid võtta - tõsta sellega kiudainete sisaldust, vajalik vedelikku juurde tarbida). 15. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate tead ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud). Osmootse toimega: Laktuloos (duphalac) - kõik va diabeetikud. Microlax - kõik.
toime kumuleerumine). · Dekongestantide (Sudafed, Xymelin) kasutamine lastel: · lokaalsed dekongestandid (ninatilgad, spreid): · 2-6aastastele lastele lubatud ksülometasoliin 0,05% lahus kuni 3 korda päevas (Sudafed, Xymelin). · Üle 6aastastele 0,1% ksülometasoliin kuni 3 korda päevas (täiskasvanute annus). · Sudafed siirup lubatud alates 6. eluaastast! 13. Milliseid mittefarmakoloogilisi nõuandeid anda lisaks allergilise riniidi farmakoteraapiale? *oluline on allergeenide vältimine *pesta oma juukseid ja keha õhtuti, et saada lahti tolmust *nina loputamiseks füsioloogiline lahus *viibida värskes õhus, siis kui tolmu leviku periood on kõige madalam (hommikuti ja õhtuti) 14. Mis põhjustab ,,külmetushaigust"? Mis soodustab haigestumist ja mis vähendab haigestumise riski?
annaabi.ee 
