Geenitehnoloogia meetodid Lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine Geeninokaut Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad (nt riisisort, millele on lisatud geene nartsissilt ja bakterilt. Selline riis suudab toota A-vitamiini eellasmolekuli -karoteeni. 2) Väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. 4) Organismi teatud geeni töö peatatakse ning organism ei tooda enam vastavat ainet. (nt tomat, kartul) Rekombinantse DNA loomise restriktaastehnika Rekombinantse DNA loomise restriktaastehnika Sama restriktaas tunneb ära sama järjestuse DNA eri molekulides Restriktaas "lõikab" DNA ahelad pooleks nii, et tekivad "kleepuvate" otstega DNA lõigud
mida looduses ei esine. Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vahemalt uhte jargmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse valjaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad voimelised jatkuvalt paljunema; 2) valjaspool organismi valmistatud pariliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe voi enama raku uhinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist valjaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni voi mond muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud poluploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * -kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule voi geneetiliselt muundatud organismi. Transgeensed taimed ja loomad
Mida ei loeta geneetiliseks muundamiseks? Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes
loomadel. Loomadel kannab see nimetust embrüo siirdamine, inimesel kunstlik kehaväline viljatamine) Areng Sünnieelne diagnostika: o Amnionivedelikest looterakkude võtmine ja uuring o Oscar meetod looteseisundi hindamine emaorganismist võetud hormonaalproovide alusel o Koorioni biopsia lootekestast võetakse väike tükike ja kohe saab analüüsi teha GMO organismid on organismid kelle geneetilist materjali on muudetud looduses mitteesineval viisil (bakterid, seened, taimed, loomad) Eesmärgid: 1. Suurim resistentsus taimedel (kahjurite, kliimatingimuste, mürkkemikaalide suhtes) 2. Parem taluvus (Stressi, külma, konkurentsi) 3. Parandatud tootekvaliteet. Põhirõhk saagi suurem vitamiini sisaldus, kõrgem valkude ja rasvhapete sisaldus. 4. Bioaktiivsete ühendite sihtotstarbeline tootmine. Insuliini tootmine bakteritega, laapensüümi tootmine bakteritega 5
sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist. Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: (1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles nad on võimelised jätkuvalt paljunema. 2) Väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamine. RAHVUSVAHELINE KESKKONNA- JA LOODUSKAITSE Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt. – WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee
ENGL kriteeriumide järgi loetakse GMO-de määramisel sobivaks meetod, mille LOQ < 1/10 spetsifikatsiooni väärtusest standardhälbe £ 25% korral. Näiteks: 1% nominaalväärtuse korral on LOQmin = 0,1% või siis 500 koopia LOQmin = 50 koopiat. 1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Termin "geneetiliselt modifitseeritud organismid" on võetud kasutusele niisuguste organismide kirjeldamiseks, mille geneetilist materjali on modifitseeritud looduses mitteesineval viisil. Geneetiliselt modifitseeritud e. geneetiliselt muundatud organism ise on bioloogiline ühik, mis on võimeline paljunema või geneetilist materjali üle kandma. 2. Erinevus traditsioonilise sordiaretuse teel ja geenitehnoloogiliste meetodite abil saadud taimede vahel Ehkki ka traditsioonilise sordiaretuse käigus muutub taime DNA järjestus ning sinna satub palju teise liigi geene, mis natiivselt antud taime DNAsse ei kuulu, ei loeta sel viisil saadud taimi
mida looduses ei esine. Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * - kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule või geneetiliselt muun- datud organismi. Transgeensed taimed ja loomad
annaabi.ee 
