§124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis. kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113. Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud. Tegevusetuse delikt: ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus. OK on erinev kui on tegevusdelikt. 4 OK: 1-tagajärg 2- garandi seisund- kas sellel isikul keda analyysime tal oli õigusest tulnev tegutsemis kohustus.
§124 OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis. kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113. Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud. Tegevusetuse delikt: ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus. OK on erinev kui on tegevusdelikt. 4 OK: 1-tagajärg 2- garandi seisund- kas sellel isikul keda analyysime tal oli õigusest tulnev tegutsemis kohustus.
Sätestatud on see üldises plaanis PS §9 II Piiritlemisprobleemid- 1. Subjektiivsed õigused VS objektiivsed printsiibid PS §27 lg 5 2. Subjektiivsed õigused VS organi pädevused PS §62 Füüsilised isikud Põhimõte on sätestatud PS §9 lg1 Kvalifitseeritud subjektid- isikud, kelle on teatud tunnus ja põhiõigus seob põhiõiguse kandja selle tunnusega • Kodakondsus- §36 lg2 ◦ Ehtsad õigused ◦ Mitteehtsad õigused §28 lg2 • Eestlane- §36 lg3 • Vanemad- §27 lg3 • Abikaasa- §27 lg2 • Autor- §39 lg1 Algus ja lõpp 1.-8- nädal- idulane 9.nädal- loode e. vililane Alaealisus Loobumine Juriidilised isikud Põhimõte on sätestatud §9 lg2 Abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õiguvõime • Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu • MTÜ, sihtasutus • Selting Põhiõiguste adressaadid §14
.................................................................20 6.6. Süü...................................................................................................................20 7. Tegevusedelikt................................................................................................................20 7.1. Tegevuse ja tegevuseta eristamine...................................................................20 7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid.......................................................21 7.3. Garant..............................................................................................................21 7.4. Tegevusetusdelikti struktuur...........................................................................22 7.4.1. Objektiivne koosseis.........................................................................22 7.4.2
delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega. Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul, kuid on terve rida kuritegusid, mida olemuslikult ei saa muud moodi toime panna kui tegevusetus nt vargus, röövimine, sest see eeldab mingit aktiivset tegevust. Põhimõttelised on teatud formaalsed kuriteod, mida saab toime panna tegevusetusena
Tegevusetusdelikt: on nõutav, et temalt oodatav tegevus oli talle pandud õigusliku kohustusena (mitte me eeldame, et ta käib sel viisil). Kui oli õiguslikult kohustatud, tuleb hinnata, kas oli tal võimalik seda kohustust täita või mitte (lähtudes teomodaliteedist jne). Oli võimalik toime pandud, aga ta ei teinud seda, siis 1. Ehtsad tegevusdeliktid: tegevus kui selline on kirjeldatud selles koosseisus. Nt. abita jätmine. 2. Mitteehtsad tegevusdeliktid: süüteokoosseis ei kirjelda tegevusetust, vaid tegu kui sellist, kui isikul on võimalus tagajärge ära hoida ja ta on selleks kohustatud. Tegu teab olme niisugune, mille ärahoidmiseks on isik kohustatu. Ka tegemist peab olema materiaalse ehk tagajärjedeliktida. Delikti liigid: 1. Kahjustusdelikt: 2. Ohudelikt: loob ohu ilma, et reaalne kahju tekiks. 1. Konkreetne ohudelikt: tekib ohuolukord (nt ähvardamine)
2) Soorituspõhiõigused 3) Võrdsuspõhiõigused 2. vahetegu kandja järgi a. kõigi ja igaühe põhiõigused (või siis inimpõhiõigused) (kvalifitseeritud kandjaga põhiõigused) kodaniku põhiõigused (ehtsad – kõik need, b. kus on juttu ainult Eesti kodanikust, nt § 36 lg 1, ja mitteehtsad § 29 + eestlase põhiõigus § 36 lg 3. IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 3. vaheteod sisu järgi a) Liberaalsed b) Sotsiaalsed a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused – kolmandate isikute rünnete vastu b
annaabi.ee 
