töötasu ulatuses). Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema kui 1- kuulise hüvitise nõudmiseks peavad esinema kõik tavapärased kahju hüvitamise eeldused ning muu hulgas tuleb tööandjal suurema kahju tekkimine ka ära tõendada. Eeldusel põhinev regulatsioon annab töötajale võimaluse nõuda hüvitise suuruse vähendamist, kui ta suudab tõendada, et tööandjale ei ole
hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja 1 kuu keskmine töötasu. Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema kui 1-kuulise hüvitise nõudmiseks peavad esinema kõik tavapärsed kahju hüvitamise eeldused ning muu hulgas tuleb tööandjal suurema kahju tekkimine ka ära tõendada. Eeldusel põhinev regulatsioon annab töötajale võimaluse nõuda hüvitise suuruse vähendamist, kui ta suudab
Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju huvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata (3-2-1-106-03, 3-2-1-14-05, 3-2-1-6-13). Töötaja peab andma tööandjale teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta piirangust kinnipidamise kontrollimiseks. (TLS §§ 26 ja 27) 20 Vastutus töötaja tööle mittelubamise ning töötaja tööle mitteasumise eest Kui tööandja ei luba töötajat tööle, võib töötaja: nõuda töölepingu täitmist ja tasu või töölepingu ules öelda ja nõuda huvitist Kui töötaja ei asu tööle, võib tööandja: töölepingu ules öelda ja nõuda kahju huvitamist või vastava kokkuleppe olemasolul nõuda leppetrahvi (TLS § 35, § 91 lg 2, § 74 lg 3, § 77 lg 1) IV Töö- ja puhkeaeg Töö- ja puhkeaja regulatsiooni rakendusala
tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle 16 mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema kui 1-kuulise hüvitise nõudmiseks peavad esinema kõik tavapärsed kahju hüvitamise eeldused ning muu hulgas tuleb tööandjal suurema kahju tekkimine ka ära tõendada. Eeldusel põhinev regulatsioon annab töötajale võimaluse nõuda hüvitise suuruse vähendamist, kui ta suudab tõendada, et tööandjale ei ole kahju tekkinud või kahju ulatus on olnud väiksem kui tema 1 kuu töötasu
tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja ühe kuu töötasu ulatuses kahju kand- nud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust töötaja süü vorm. Lisaks ühekuulisele hüvitisele võivad töötaja ja tööandja leppida kokku suuremas leppetrahvis (vt TLS § 77 selgitusi). Ühe kuu hüvitis on sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema kui ühekuulise hüvitise nõudmiseks 129 4. ptk T öötaja vastutuse piirangud § 74 peavad esinema kõik tavapärased kahju hüvitamise eeldused ning muu hulgas tuleb töö- andjal suurema kahju tekkimine ka tõendada.
annaabi.ee 
