ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ARENESID KIIRESTI. JUHTIVA JA PEAMISED KALASTAMINE; ÜLEJÄÄKE EI HAKKASID PÕLDU HARIMA. GLOBALISEERUMINE;
o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. o kvaternaarne sektor – moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad
12. Atomistlik printsiip: loodusobjekte pole võimalik lõputult jagada endiste omadustega osadeks. Nt: küttepuud. 13. Energia miinimum printsiip: kõik iseeneslikud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Nt: palli kaotamine künkal, otsime seda madalamatest kohtadest, sest pall veereb allapoole. 14. Tõrjutusprintsiip: kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18. Relativistliku füüsika alused: kõik vaatlusandmed on suhtelised, suurim võimalik kiirus on absoluutkiirus. 19
HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil MAJANDUS : töötlev tööstus, tehnika revolutsioon, vähene tegelemine põllumajandusega POLIITIKA : demokraatia areng ÜHISKOND : linnastumine suureneb HARIDUS : haridustaseme tõus , inimeste koolitamine Infoühiskond Vaimsete ja mitteaineliste hüvede tootmine Tegevusaladeks teadus, infotöötlemine, teenuste pakkumine, juhtimine MAJANDUS : teenindava ja kõrgtehnoloogilise sektori suur osatähtsus, töötleva tööstuse osakaal väike, põllumajanduse % pm puudub POLIITIKA : demokraatia ÜHISKOND : globaalne küla, linnarahvastiku % langeb HARIDUS : kõrgharidus on populaarne, teadus on esmatähtis Globaliseerumine Kogu maailma hõlmav majandussüsteem
kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid : WTO-maailma kaubandusorganisatsioon. IMF-rahvusvaheline valuutafond NAFTA- Põhja-Ameerika kaubandusühendus
käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2. Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda
kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust? Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda.
MÕISTED: Majanduse struktuur- majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest üht tüüpi majandusharudest. Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise,
Nad peavad millegi poolest erinema. Tõrjutuse printsiib tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse, isegi kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Kui visata kivi vette, siis tõrjub ta enda ruumalaga võrde koguse vett välja. Kui kehale mõjub mitu erinevat välja, siis need väljad üksteist ei sega, vaid hoopis liituvad. Sellist printsiipi nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. See, et väljad üksteist ei sega tähendab, et mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. Näiteks valguskiired on väljalised objektid ning kui üks valguskiir kohtub teisega, võime näha, et kummagi poolt tekitatud valguslaikselle tagajärjel ei muutu. Absoluutkiirus on valguse kiirus vaakumis ja selle väärtus on 300 000 km/s. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega
Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Infoühiskond Peamine oli mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud
olekusse. N: kivi kukub allapoole, soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale. 31.Too näiteid, tõrjutuse printsiibi kehtivuse kohta. Tõrjutuse printsiip- makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjus- vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda sellepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. Mitteaineliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. 32.Selgita relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast * Klassikaline füüsika- makromaailma kirjeldav füüsika. Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate jaoks erinev. Aeg, mass ja ruum on klassikalises füüsikas absoluutsed. * Laineliste objektide jaoks pole aga liikumine suhteline vaid absoluutsed- kaasaegne füüsika.
Majandus Domineeriv töötlev tööstus. Teaduse ja tehnika revolutsioon Põllumajanduses tegev ~10% rahvastikust Poliitika Õiguste ja vabaduste ning demokraatia areng Ühiskond Klassiühiskond Elanike liikuvuse kasv Haridus Haridustaseme tõus, oskustöölised ja inseneriharidus III. Infoühiskond On ühiskond, kus otsustava tähtsusega on vaimsete ja teiste mitteaineliste hüvede tootmine. Valdavad tegevused on teadus- ja infotööstus, juhtimine ning teenuste osutamine Majandus Teenindava sektori ja eelkõige kõrgtehnoloogilise sektori suur osatähtsus Töötleva tööstuse osatähtsus väike Põllumajanduses tegev 2-4% Poliitika Õigusriik Demokraatia süvenemine Kodanikuühiskonna kujunemine Ühiskond Globaalne küla Linnarahvastiku protsent langeb
kvantolekus. Elektronid ei saa tiirelda sarnaselt, omades täpselt ühepalju energiat. Nende seisundid peavad millegi pooleset erinema. NT.Kaks teineteisest eemal olevat veejuga voolavad segamatult mööda oma trajektoore .Kohtumisel teise joaga ei või erinevad veeosakesed korraga samas paigas asuda ning tõrjuvad üksteist eemale. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. SUPERPOSITSIOONIPRINTSIIP · Mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. Erinevad väljad võivad üksteist segamata samas paigas asuda. Välja mõju kehadele ei sõltu teiste väljade juuresolekust. Näiteks magnet tõmbab raudmutrit maapinna lähedal. · Kui keha asub korraga mitme välja mõjupiirkonnas, siis mõjud lihtsalt liituvad. Iga väli mõjub kehale sõltumata teiste väljade juuresolekust mingi jõuga.
elektronkihis võib olla kuni kaheksa elektroni. • Elektronid võivad aatomis perioodiliselt liikuda sümmeetriliselt mingi ruumisuuna suhtes. Seda liikumisviisi nimetavad keemikud p-orbitaaliks. Samas võivad elektronid täita ruumi ka ilma eelissuunata, sfäärilise kujuga „pilvena“. Seda nimetavad keemikud s-orbitaaliks. • Elektronidel on aga lisaks veel sisemine liikumine, mida nimetatakse spinniks Superpositsiooniprintsiip • Mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiip ei kehti. • Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks Kokkuvõte • Energia miinimumi printsiip- Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid looduses kulgevad uuritava süsteemi energia vähenemise suunas. Veelgi lühemalt: kõik loodusobjektid tahavad oma energiat ära anda.
annaabi.ee 
