Tume aroonia ´Aronia melanocarpa´ Eestis levinud põõsa süstemmatikas pole täit selgust, ilmselt on tegemist tumeda aroonia(mittesöödavad viljad) ja punase aroonia (A.arbulifolia) hübriididega, praeguse teadusliku nimetusega A.x prunifolia, meil on juurdunud eestikeelse nimetusena must aroonia.Arvatav sünonüüm on Venemaal ja Soomes ning teistes Põhjamaades kasutatav A. mitchurinii Mitsurini aroonia. Tume aroonia pärineb Põhja-Ameerika idapiirkonnast. Aroonia nimi tuleneb Kesk- ja Lõuna-Euroopas levinud tuhkpihlaka kreekakeelsest nimest aria, mille viljad on pisut sarnased musta arooniaga.Aroonia kultuuristati viljapõõsana 20. sajandi keskel Siberis. Vaatamata suhteliselt lühikesele ajaloole, on tume aroonia Eestis marjakultuurina elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Venemaal pööras aroonia perekonnale, kui puuviljandustaimele esimesena tähelepanu I.Mitsurin.Ta tellis 1900
kõvahäälselt pealtvaatajaile. Peaareen oli Lenini nimeline, 103 000 pealtvaatajakohaga. Staadion valmis aasta enne 1957. aasta Moskva rahvusvahelise noorsoofestivali üritusi. Kompleksi kuulsid veel Luzniki Spordipalee, Druzba spordihall, Väike areen ja ujumisstaadion. Võistluse avas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Breznev. 1.5. Majutus Olümpiaküla (peaarhitekt Jevgeni Stamo) Mitsurini prospektil (107 ha), kokku 18 kuueteistkümne korruselist hoonet (12 000 voodikohta). Avamispäev 27. 06. 1980, sulgemine 10. 08. 1980. Külalistele oli Moskva hotellides kokku 27 000 voodikohta, neist suurim hotell Izmailovos. Ajakirjanikud elasid hotellis Rossija, raadio- ja telereporterid hotellis Kosmos ja kohtunikud hotellis Sport. 1.6. Olümpia muusika Olümpiahümnideks olid Spiridon Samarase ROK-i ametlik olümpiahümn, Moskva
Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836
Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226 Rapla Mahtra 85 17 176 252 928 4091 2250 Rapla Mitsurini 85 23 177 202 1099 4218 1427 Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836
1958 ilmunud õpikuseeria "Aritmeetika. Õpik algkooli I- IV klassile." (Ptsolko, A., Poljak, G.) Eripärad: Y Kõik koha- ja isikunimed on Venemaalt. Arvutatakse kaugusi nt Moskvast Vladivostokki läbi Stverdlovski, Novosibirski ja Irkutski. Y Ka kõik jõed ja mäed on pärit Venemaalt (Ob, Leena, Amuur, Kazbek, Elbrus, Stalini mäetipp) Y IV klassi raamatus on ajaarvamise ülesanded 804- 810, kus arvutatakse A. M. Gorki, L. N. Tolstoi, A. S. Puskini ja I. V. Mitsurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid. Y Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt. Y Kodumaa suurust demonstreerivad sedalaadi ülesanded [16, ül. 253]: Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa läbimiseks 1) jalgsi, käies iga päev 40 km? 2) rongiga, sõites kiirusega 50 km tunnis?
Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi ekspositsiooni "kaasajastama". Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai ENSV sotsialistlikku põllumajandust käsitlev ekspositsioon. Viimane tuli 1954. aastal ümber kujundada, lähtudes NLKP septembripleenumi otsustest taime- ja loomakasvatuse kohta. Koostati skemaatilised kaardid masinatraktorijaamade asukohtadest, sovhooside ja kolhooside elektrifitseerimise käigust jne. Tulipunkti tõusid maisikasvatus ja sigade nuumamine.
Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi ekspositsiooni "kaasajastama". Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai ENSV sotsialistlikku põllumajandust käsitlev ekspositsioon. Viimane tuli 1954. aastal ümber kujundada, lähtudes NLKP septembripleenumi otsustest taime- ja loomakasvatuse kohta. Koostati skemaatilised kaardid masinatraktorijaamade asukohtadest, sovhooside ja kolhooside elektrifitseerimise käigust jne. Tulipunkti tõusid maisikasvatus ja sigade nuumamine.
Tähtsamad tegelased on komsomolidest insenerid Rahmet, Lisa, arst Ihlas, poeet Seiten). 36 Kasahhi auuli elu revolutsioonieelsetel aastatel. 37 Peategelasel oli prototüüp, hirsikasvataja Shiginak Bersieb, kes püstitas maailmarekordi hirsikasvatuses. Peategelane annab säästud kaitsefondi, hingestab kolhoosiauuli. Võitles uute masinate kasutuselevõtu eest. Veenab ka teisi kolhoosi astuma. 38 Riisikasvataja juhindub Mitsurini ideedest, Aibarsa on kolhoosi komsomolide esindaja. Sõrbai sõbrustab vene inseneri Polevoiga. Üks esimese sõjajärgseid romaane, milles räägitakse looduse alistamisest. 39 Tähtsamad tegelased on jõumees Bulanbai, kehvikud Zabai, Baizan, töölised-revolutsionäärid Bõkov, Jelizaveta Andrejevna, feodaalid Igilik, Zuman, kapitalistid Rjazanov, Ushakov. Tegevusaeg on 19. sajandi keskpaik. Kasahstanis rajatakse esimesi tehaseid. Jõumees Bulanbai kasvab rahvajuhiks
annaabi.ee 
