seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Tsütogeneetika tegeleb kromosoomide arvu ja struktuuri uurimisega. Jagunevaid rakke värvitakse. Mitoosikromosoomide uurimine enamus tsütoloogilisi uuringuid mitoosi metafaasi kromosoomidega, siis paremini jälgitavad. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaaliga, mis kahjustab mitoosikäävi ning peatab mitoosiprotsessi. Seejärel töödeldakse rakke hüpotoonilise lahusega, mille tulemusena rakud imevad end vett täis. Rakud lõhkevad vees ning laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve. Kuni 70-ndate aastate alguseni oli kasutusel Feulgen'i reagent, mis on purpurse värvusega ning reageerib DNA-s olevate suhkrujääkidega. Tänapäeval kasutatakse detailsemaks
21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Kromosoomide arvu & struktuuri võimalik uurida värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis (tsütogeneetika). Oluline meditsiinis. Mitoosikromosoomide: Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. N: inimese verest valged vererakud, kasvatades neid kultuuris, lisades. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaaliga (peatab mitoosiprotsessi) töödeldakse rakke hüpotoonilise lahusega rakud imevad end vett täis rakud lõhkevad & laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga. Tänu sellele meetodile suudeti inimesel määrata tegelik kromosoomide arv: mitte 48 vaid 46. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve. Meioosikromosoomide: Võrreldes mitoosikromosoomidega on meioosikromosoome tunduvalt raskem tsütoloogiliselt analüüsida. 1) meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes
Sugurakkudes on ta siiski reaktiveeritud. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. · Mitoosikromosoomide uurimine Mitoosi metafaasis, sest siis on nad kõige paremini jälgitavad. Nt võetakse inimese valgeid vererakke, kasvatatakse neid kultuuris, stimuleeritakse rakujagunemist. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaalidega, mis peatavad mitoosiprotsessi (kahjustub mitoosikääv). Seejärel asetatakse rakud hüpotoonilisse lahusesse, rakud imevad end vett täis ja lõhkevad. Kromosoomid paiskuvad välja ning neid uuritakse mikroskoobiga. Kasutatakse erinevaid värve, kromosoomide värvimiseks. Feulgen'i reagent (purpurne, seostub DNA suhkrujääkidega) ajalooliselt kuni 70ndateni Quinakriiniga värvides tulevad esile kromosoomide vöödid fluorestseeruvad
155. Millistes mitoosi protsessides osalevad kinesiinid ja millistes düneiinid, millistes tubuliini polümeriseerumine ja depolümeriseerumine -Kinesiin: anafaas B. -Düneiin: prometafaas, metafaas, anafaas B. Polümeriseerub prometafaasis; depolümeriseerub anafaasides A ja B. 156. Mootorvalk liigub tsütoskeleti (-) otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist? Mingi düneiin või mitoosivärtna kinesiinid. 157. Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad? Metafaasis kromosoomise pendeldamise ajal (mõlemad) 158. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? a. DNA replikatsiooni b. Mitoosivärtna teket c. Kahe tütarraku eraldumist tsütokineesis - aktiini rõngas d. Viburite liikumist 159. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab ..................................
- Düeniinid osalevad metafaasis toimuva kromosoomide pendeldamises. Anafaasis toimuvas kromosoomide liikumises ekvaatorilt poolustele. Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) - Tubuliini depolümeriseerumine osaleb anafaasis B toimuvas värtna pikenemises. Mootorvalk liigub tsütoskeleti (-) otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist? Düeniin Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad? Düeniinid osalevad metafaasis toimuva kromosoomide pendeldamises. Anafaasis toimuvas kromosoomide liikumises ekvaatorilt poolustele. Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? Müosiin ja aktiin – kontraktiilne rõngas. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend
- Düeniinid osalevad metafaasis toimuva kromosoomide pendeldamises. Anafaasis toimuvas kromosoomide liikumises ekvaatorilt poolustele. Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) - Tubuliini depolümeriseerumine osaleb anafaasis B toimuvas värtna pikenemises. Mootorvalk liigub tsütoskeleti (-) otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist? Düeniin Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad? Düeniinid osalevad metafaasis toimuva kromosoomide pendeldamises. Anafaasis toimuvas kromosoomide liikumises ekvaatorilt poolustele. Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) 27 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis?
Veel?? Lisaks toimub kromatiidide paaride liikumisel ümber metafaasse plaadi mikrotorukeste depolümeriseerumine (kromatiidide liikumine pooluste poole mikrotorukeste lühenemisel) ja polümeriseerumine (kromatiidide liikumine ekvaatori suunas mikrotorukeste pikenemisel). GREAT MYSTERY OF LIFE! 18.)Mootorvalk liigub tsütoskeleti (-) otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist? Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. 19.)Millises mitoosiprotsessi osas sellised mootorvalgud funktsioneerivad? kui rakkudes esinevad astraalsed mikrotorukesed, siis (-) suunalised mootorvalgud (düneiinid) rakkude kooreosas membraani all tõmbavad astraalseid mikrotorukesi kaugemale, mis samuti põhjustab pooluste kaugenemist üksteisest. Anafaas B? 29. Milliste mootorvalkude ja milliste tsütoskeleti valkude interaktsioon toimub loomaraku tsütokineesis? loomarakul jaotatakse tsütoplasma tütarrakkude vahel aktiinist-
diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega, sest siis on need kõige paremini jälgitavad. Näiteks eraldatakse inimese verest valged vererakud ning kasvatatakse neid kultuuris, lisades kemikaale, mis stimuleerivad rakkude jagunemist. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaaliga, mis kahjustab mitoosikäävi ning peatab mitoosiprotsessi. Seejärel töödeldakse rakke hüpotoonilise lahusega, mille tulemusena rakud imevad end vett täis. Rakud lõhkevad vees ning laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga. Pikka aega arvati, et inimesel on 48, mitte aga 46 kromosoomi. Alles tänu selle meetodi kasutusele võtmisele suudeti inimesel määrata tegelik kromosoomide arv. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve. Kuni 70-ndate aastate alguseni oli kasutusel
kasutatavatele meetoditele on võimalik diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega, sest siis on need kõige paremini jälgitavad. Näiteks eraldatakse inimese verest valged vererakud ning kasvatatakse neid kultuuris, lisades kemikaale, mis stimuleerivad rakkude jagunemist. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaaliga, mis kahjustab mitoosikäävi ning peatab mitoosiprotsessi. Seejärel töödeldakse rakke hüpotoonilise lahusega, mille tulemusena rakud imevad end vett täis. Rakud lõhkevad vees ning laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga. Pikka aega arvati, et inimesel on 48, mitte aga 46 kromosoomi. Alles tänu selle meetodi kasutusele võtmisele suudeti inimesel määrata tegelik kromosoomide arv. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve. Kuni 70-ndate aastate alguseni oli
kasutatavatele meetoditele on võimalik diagnoosida haigusi, mis on seotud kromosoomianomaaliatega. Mitoosikromosoomide analüüs Enamus tsütoloogilisi uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega, sest siis on need kõige paremini jälgitavad. Näiteks eraldatakse inimese verest valged vererakud ning kasvatatakse neid kultuuris, lisades kemikaale, mis stimuleerivad rakkude jagunemist. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaaliga, mis kahjustab mitoosikäävi ning peatab mitoosiprotsessi. Seejärel töödeldakse rakke hüpotoonilise lahusega, mille tulemusena rakud imevad end vett täis. Rakud lõhkevad vees ning laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga. Pikka aega arvati, et inimesel on 48, mitte aga 46 kromosoomi. Alles tänu selle meetodi kasutusele võtmisele suudeti inimesel määrata tegelik kromosoomide arv. Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve. Kuni 70-ndate aastate alguseni oli