Absoluuti toodab mõistus ainult seeläbi, kui ta teadvuse piirangutest vabastab. Nende piiride esiletõstmine on tingitud läbi eeldatud piiramatuse . Teine tingimus on teadvuse väljaastumine totaalsusest . III Reflexion Summe aller Seinede totalität der beschränkungen Absolut Einheit Abstrakte einheit identität im sinne von sich selbst Synthetische einheit die einheit, der entzweiung . ei võta ainult iseendast, vaid mitmusest ja erinevusest ühtsus . Subjekt-objekt Subjekte als denkende wesen Objekt wirklichkeit, die gegenstandswelt ,,sein" identifizieren Kui subjekt ja objekt koos on , siis me leiamegi Absoluudi Vernunft on see asi, mis subjekti-objekti Einheiti saavutada võimaldab Mida teeb Verstand? Verstand setzt und bestimmt Bestimmung begrenzung absoluutseni nii ei jõua Kas Absoluudile saab definitsiooni anda? Organisation der erkenntnisse
Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Kaheksal asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, kumbki, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puudub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiski de- mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnisväljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. de-mitmus 12 de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie.
Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu- dub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid,
Lauseehitus (Syntax) saksa keeles on hiigelpeatükk, jäägu see puudutamata. Ainuüksi kõrvallause liike on mõniteist. Kommentaarides pole juttu saksa nimisõna soost ja arvust. Sellest saaks väga mahuka peatüki reegite ja eranditega. Need on toodud ära ka kõigis korralikes grammatikates. Leidke kuldne kesktee kahe äärmuse vahel proovige omandage kõik nimisõnad koos nende artiklite ja mitmusevormidega ja samas ärge hoolige sõnade soost ja mitmusest! Saksa nimisõna soost ja arvust (Geschlecht und Singular / Plural) mõningad kurioosumid. Näiteks on saksa keeles kesksoost(asisoost) st. sootud mõned kahtluseta naissoost olendid nagu" das Weib" - naine," das Huhn"-kana, "das Mädchen" - tütarlaps," das Fräulein" - preili. Kas see on saksa keele looja näpuviga? Õnneks on on olemas naisoo päästmiseks ka sõnad "die Frau" ja "die Henne", vastavalt tähendusega "naine" ja "kana". Broilerina süüakse Saksamaal "das Huhn", muutes ta
mingid üldtunnustatud autoriteedid ja ideed ei oma mingit tähendust. Ilusaid ideid palju, aga inimene muutub järjest halvemaks. Individuaalne mõtteviis oluline, peab lähtuma vaid oma kogemustest tegema järeldused ja analüüsi (oma mõtlemise). Montaigne võttis kasutusele sõna essee, see tähendas katset või harjutust (mõtteharjutused tema puhul, inimene harjutab mõtlemist). Halvimaks oli see, kui inimene lasi end allutada millelegi üldisele. Üksikisik peab mitmusest lahti lööma ja elama oma äranägemise järgi. Taunis stampmõtlemist. Elas pigem nagu epikuurlane. Hamlet nagu Montaigne tahab ainult mõtelda, tahab, et teda rahule jäetaks. Seal, kus Hamlet mõtleb, on ta lähedane Montaigne'le, kui ta tegutseb, siis on ta machiavellistlik. Tema teos ei ole filosoofi väärilised, külvab enda ümber kaost ja verd. Bacon liikus Shakespeare'iga ühes seltskonnas (Essexi seltskond), Bacon oli aadlisoost. Oli saanud
annaabi.ee 
