· kõrgete hügieeninõuetega ruumidesse toiduainetööstus, haiglad, polikliinikud, laborid; · välitingimustesse varikatused, tamburid, tuulekojad; · ühiskondlikesse ruumidesse, kus on vajalik lae pikk kasutusiga bürood, koridorid, kaubanduspinnad, spordisaalid; · efektset sisekujunduslikku lahendust nõudvatesse ruumidesse kasiinod, fuajeed, restoranid, baarid, klubid. Kilelaed Kilelaed võimaldavad teostada mitmetasandilisi ja väga efektseid sisekujunduslahendusi, mistõttu on nende kasutusvaldkond väga lai: hotellid, restoranid, ujulad, kontorid, haiglad, koolid jne. Kilelagi koosneb elastsest ja vastupidavast PVC kilest ning paigaldatakse ja pinguldatakse ühes tükis üle terve lae. Kilelagede paigaldamiseks ei ole vaja teha mingeid ettevalmistustöid, neid on lihtne hooldada, sest need ei tõmba tolmu ligi ja neile praktiliselt ei jää plekke. Kilelaed on suurepäraste
USA koolides. Autorid annavad ülevaate erialasest kirjandusest artiklitest käsiraamatuteni alates 1980-ndatest aastatest kuni artikli kirjutamiseni (2004). Juba 1991. aastal loodi USA-s esimene põhjalik koolikriiside ennetamise ja kriisisekkumiste-alane programm, mille eesmärgiks oli sekkumismudelite väljatöötamine ja kooli kriisimeeskondade ettevalmistamine. Autorid analüüsivad artiklis erinevate autorite poolt välja pakutud mitmetasandilisi (koolisisese-, koolipiirkonna- ja kommuuni) kriisisekkumise mudeleid, mille tundmine võimaldab kriisi puhul süsteemselt tegutseda. Põhiliste autoritena on nimetatud S. Poland (1994) ning S. Newgass ja D. Schonfeld (2000). Artikkel kajastab ka kriisimeeskondade loomist koolides, selle liikmete rolle ja kohustusi. Kriisimeeskonda peaksid kuuluma kooli eri tasandide töötajad juhtkonna, õpetajate ning tugispetsialistide esindajad. Rollidena nimetatakse meeskonna juhti ja tema abi,
ning huvide vastu, oskus neid mõista; Direktiivsus konkreetsete korralduste andmine ning mittenõustumise väljendamine, lähtudes organisatsiooni üldistest eesmärkidest, õiglane tunnustuse ja karistuse jagamine; Äriline orientatsioon oskus näha ja luua ärilisi võimalusi ja suhteid ning tegutseda kasumile suunatult; 5 Analüütiline mõtlemine oskus näha mitmetasandilisi põhjuslikke seoseid, eristada olulist ebaolulisest, töödelda informatsiooni süstemaatiliselt; Organisatsiooniteadlikkus mitteformaalsete võimusuhete nägemise ja mõistmise oskus nii oma organisatsiooni sees kui sellest väljaspool, mõistmine, kes on tegelikud otsusetegijad ja teiste mõjutajad; Eneseusk usk oma võimekusse tulla toime raskete ja keeruliste situatsioonidega, võtta vastu otsuseid ning leida lahendusi läbikukkumistele. Erinevus Läänest
Koguda ja analüüsida üksikfaktid. Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti. Kuidas uurida kultuurinähtusi? Claude Lévi-Strauss vaadelda sünkroonia teljel uurida nende sisemises ja välises ühtsuses analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss
Struktuurne -- on seotud konkreetse nähtuse struktuuriga. Strukturaalne -- eelmisele määratlusele on lisatud semiootiline aspekt, mis laiendab struktuurse ulatuvust. Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul.
N: strukturalism kirjandusteoorias (,,West Side Story" ja ,,Romeo ja Julia") filmianalüüsis (,,500 days of summer" ja ,,Forgetting Sarah Marshall") Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel ehk hetkes püsivatena. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1
annaabi.ee 
