• Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi polnud 2. Joonia stiil VäikeAasias, pikem kui dooria, on baas, kapital koosneb spriraalsetest vormidest 3. Korintose stiil armastasid roomlased, hellenistlikul ajastul, pikem, saledam jne. Kreeka ehitusmälestised:
tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev. Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud
Strauss söandas teha julge sammu: ta suutis tolle aja traditsioonilist tantsuvormi, kahekordistades taktimõõtu. Seal , kus varem oli 8 ja 16 takti , asendas ta need vastavalt 16 ja 32-ga. Meloodiline mõte tundis end vabalt, sel oli piisavlt ruumi. Kord sündinud, arenes see loogiliselt edasi, elas täisverelist elu ja lõppes loomulikult, loovutades koha järgmisele. Nii muutus viini valss, säilitades oma väljakujunenud tantsulise vormi, iseseisvaks muusikazanriks-mitmeosaliseks ahelvalsiks- ning kui varem olid Straussi valsid kõlanud üksnes tantsusaalidse, siis nüüd esitati neid üha sagedamini kontserdilavadel. Straussi kuulsust suurendasid veelgi tema kontsertturneed, mis aitasid kaasa viini valsi levimisele paljudes maades. Kui Johann Strauss sai 1856.aasta suveks kutse Peterburi, nõustus ta meeleldi. Strausi saabumisest kujunes Peterburi muusikaelus suursündmus. Olid ju viini valsid Venemaal väga populaarsed.
Joonis 16. Ümber põlve asuvate musklite grupi mudel. Muskli grupi viskoelastseid omadusi saab uuesti esitada viskoste ja elastsete elementide kombinatsioonina. Operaator peaks saama muuta viskoosust ja elastsust ajas. Sellepärast on need kaks elementi defineeritud ajas muutuvate parameetritena. Lihasskeleti mudeli koostamiseks peetakse HALiga operaatori jalga mitmeosaliseks pendlite süsteemiks. Näiteks on joonisel 17 operaatori jalast tehtud lihasskeleti mudel. Mudeli i-nda osa valem on: , kus on põlve nurk, I on 13 liigese ümber olev kogu inerts, D ja K on vastavalt lihasgrupi viskoosuse ja elastsuse koenfitsendid, R on HAL-I ajami viskoosuse koenfitsent, M on operaatori jala mass, g on gravitatsiooni konfitsent, l on vahemaa
eeskujul 19. sajandil. Algul püüti essiivi tarvitusele võtta tugevaastmelisena, nõrgaastmelisena toob selle kasutusele Hermann (1884) Translatiiv (saav kääne) • -*kse (varasem lms) > -*ksi (hiline lms) > -ks (pärast lõpukadu) • ks-translatiiv esineb lms ja mordva keeltes Päritolu kohta on eri autoritel erinevad seisukohad. Terminatiiv (rajav kääne) • -nnik >> -ni • Ajaloolist tunnust on peetud liitseks ehk mitmeosaliseks nagu kohakäänete lõppegi (-k oleks latiivi lõpp, ülejäänud osa on seostatud lokatiivi-essiivi nA-lõpuga) ni-lõpp esineb lisaks noomeni käändevormidele ka mõnes adverbis: kuni, tänini, seni, pärani Abessiiv (ilmaütlev kääne) • -ttAk/-t˘tAk (lms) > -t˘ta (tänapäeval) • tt-sufiks on pärit juba Uurali algkeelest (sama tunnus on ka karitiivides, nt õnnetu), -k on olnud latiivi lõpp Komitatiiv (kaasaütlev kääne)
Eesti keele kliitiliste käänete kujunemine. Komitatiiv e kaasaütlev Lõplikult kujunes see kääne 17. sajandi jooksul, areng on kirjakeeles jälgitav Sama tüvi esineb ka adverbides kaasa(s) ja ka. Abessiiv e ilmaütlev -ttAk/-t˘tAk (lms) > -t˘ta (tänapäeval) tt-sufiks on pärit juba Uurali algkeelest (sama tunnus on ka karitiivides, nt õnnetu), -k on olnud latiivi lõpp Terminatiiv e rajav -nnik >> -ni Ajaloolist tunnust on peetud liitseks ehk mitmeosaliseks nagu kohakäänete lõppegi (-k oleks latiivi lõpp, ülejäänud osa on seostatud lokatiivi-essiivi nA- lõpuga) ni-lõpp esineb lisaks noomeni käändevormidele ka mõnes adverbis: kuni, tänini, seni, pärani Translatiiv e saav kääne -*kse (varasem lms) > -*ksi (hiline lms) > -ks (pärast lõpukadu) ks-translatiiv esineb lms ja mordva keeltes Päritolu kohta on eri autoritel erinevad seisukohad (nt tuletusliide, vrd mo surks, li sormuks ‘sõrmus’)
jälgi 9st linnast mis on vaheldunud III-II aastatuhande aasta jooksul hissarliki künkal. 7. Vana-Kreeka arhitektuur Teatrikunst kasvas välja jumal dionysose austamise pidustustest (teater ehk theatron). Toimusid vabas õhus. koosnes orkestrast (all orus asuv ümmargune väljak tantsisid tantsijad ja laulis koor), skeene-st (orkestra taga, sealt ilmusid näitlejad ja oli etendusele fooniks) ning proskenion (skeene arenes mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ning näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa (proskenioni) katusele). Kreeka kunsti kolm perioodi: Arhailine e. vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr Hellenistlik e. hiline aeg 323-30 eKr Arhitektuuris tähtsaim ülesanne ehitada templeid Tavaline tempel ristkülikukujuline, materjaliks esialgu puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) ning kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
annaabi.ee 
