Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle täpsuse suure kasvu. Loodi spetsiaalsed hea manööverdusvõimega ning kiired hävituslennukid, mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid ka kaotused lennukite osas. Seda nii vaenlase relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka omi lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid tulistasid koguni kõiki lennumasinaid, sest nende meelest võisid vaid sakslased sellise imega hakkama saada. Kõik sõdivad maad asendasid lennumasinate üksiktootmise
Ei ole täpselt teada, kes esimesena vaenlase lennukit ründas. Ilmselt toimus see vastast rammides. Varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle täpsuse suure kasvu. Loodi spetsiaalsed hea manööverdusvõimega ning kiired hävituslennukid, mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid ka kaotused lennukite osas. Seda nii vaenlase relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka omi lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid tulistasid koguni kõiki lennumasinaid, sest nende meelest võisid vaid sakslased sellise imega hakkama saada. Kõik sõdivad maad asendasid lennumasinate üksiktootmise
kompr.jaamad c) iseliikuvatele masinatele paigaldatud kompressorid 13. Kombineeritud jõuseadmed. Enamus kaasaegseid iseliikuvaid masinaid on varustatud eelloetletud jõuseadmete kombinatsioonidega nt diisel-elektrilised jõuseadmed jne. Statsionaarsed masinad aga nt elektro-hüdrauliliste jõuseadmetega. Sellega seoses on kasutusel mõisted: a) ühemootorilised e grupiajamiga masinad – paigaldatud ainult üks jõuallikas, millelt käitatakse kõik mehhanismid b) mitmemootorilised e individuaalajamiga masinad – varustatud mitme jõuallikaga, millest igaüks käitab teatud kindlat mehhanismi või mehhanismide gruppi. 14. EM transmissioonide ülesanne ja liigitus. Transmissiooniks nim seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. Transmissiooni abil on võimalik muut energiavoolu parameetreid vastavuses energia jäävuse seaduses. 1
Tiivaulatus oli 11.3 meetrit ja kõrgus 3.4 meetrit. Mõõtmetelt oli see seega sarnane prantslaste Morane-Saulnier L-iga. Maksimaalne kaal, millega lennuk tõusta suutis oli 1039 kg. Brittide lennuk oli, aga kiireim see suutis lennata, kuni 164 km/h. 1500 meetri kõrgusele suutis lennuk tõusta tubli 11 minutiga. Relvastatud oli see ühe 7.7 mm Vickersi sünkroon-kuulipildujaga ning võis kanda kuni 150 kg pomme. Loodi spetsiaalsed mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid kaotused lennukite osas ja seda nii vaenlaste relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka oma lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid tulistasid koguni kõiki lennumasinaid, sest nende meelest võisid vaid sakslased sellise imega hakkama saada. See tingis tingmärkide maalimise lennukitiivade peale
tõstemehhanismiga 6. Noole kujult:*sirge noolega *sirge noole ja jäiga samateljelise nokaga *sirge noole ja jäiga kaldnokaga *sirge noole ja liikuva nokaga *sirge põhinoole ja tõstetava lisanoolega *sirge põhinoole ja pika tõstetava lisanoolega; Kaht viimast varianti nimetatakse ka iseliikuvate noolkraanade torn-tüüpi tööseadmeks, sest tõstetava lisanoole pikkus võib küündida neil mitmekümne meetrini. Ajami alusel eristatakse ühe ja mitmemootorilised kraanad. Ühemootorilise ajami korral jõuseade koosneb diisel või karburaatormootorist jõuvõtureduktoritest ja planetaarmehhanismidest pöörlemissuuna muutmiseks. Mitmemootoriline ajam koosneb diisel või elektrimootorist generaatorist või hüdropumbast Töövarustus võib olla nool või tornkraana tüüpi töövarustus. Nool oma ehituselt on mittepikendatav sõrestik, pikendatav väljalükkamise teel ilma koormuseta või koormuse all teleskoopselt pikendatav.
annaabi.ee 
