· Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus
- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud
· Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus
häälte lugemist 2) Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid 3) ERAND: Eestis arvestatakse ka isikumandaate e kandidaadi isiklikult kogutud hääli (erakonna 3 isikumandaati saanud kandidaat läheb nimekirjas ettepoole) Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused ja nõrkused: + ei takista väikeparteide tegevust + mitmemandaadiline valimisringkond + esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis + kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. - Koalisatsioonivalitsused - sõltumine väikestest parteidest - keerukas häältelugemine - saadiku isiklik vastutus hajub. Eestis arvestatakse valimistel ka isikumandaate. Mida see tähendab?
Puudused: Keerukus rahvas ei saa aru, isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga, parlamenti võib pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset valitsust. Nt. Rootsi, Soome, Holland, Taani, Eesti 3. Hübriidsed ehk segasüsteemid Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline. Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed (Ministrid) annavad aru presidendi ees
annaabi.ee 
