Teise elektroni liitumine ja mitmelaengulise aniooni moodustumine on elektronide omavahelise tõukumise tõttu seotud suure energiakuluga ning pole seetõttu energeetiliselt kasulik. Näiteks ühe elektroni liitumisel hapniku aatomiga eraldub 1,47 eV, teise elektroni liitmiseks on aga vaja kulutada 8,3 eV energiat. Seetõttu on lihtioonidest koosnevaid ühendeid vähe. Rohkem tekib neid leelis ja leelismuldmetallide ning halogeenide vahel. Mitmelaenguliste ioonide raadiused on tegelikult tinglikud suurused. Ioonilise sideme mittesuunalisus ja küllastamatus Elektrilaengute tõttu ioonid tõukuvad ja tõmbuvad. See määrab ka ühendi stöhhiomeetrilise koostise. Ioone võib vaadelda kui laetud kerakesi, mille jõuväli on ruumis kõigis suundades ühtlaselt jaotatud. Seetõttu võib ioon vastasnimeliselt laetud iooni igast suunast külge tõmmata. Seega erinevalt kovalentsest sidemest ei ole iooniline side kindlasuunaline.
väiksema massiga ioon), mis oluliselt ei fragmenteeru. Sellise spektri järgi on võimalik määrata ühendi massi. Kombineeritakse GC-ga Elektropihustus ionisatsioon. Mis põhimõttel töötab see meetod? Kasutatakse HPLC jaoks Sobib kõrgmolekulaarsete ühendite analüüsiks Atmosfäärirõhul on ionisatsioon efektiivne, mis teeb meetodi väga tundlikuks. Ioonid [M+H]+ , [M-H]- , [M+Na]+ jne · Väga pehmed tingimused. · Iseloomulik on mitmelaenguliste ioonide teke. [M+nH]n+ Nt instrument, mille maksimaalne m/z on nt 3000 võimaldab uurida 100 000 Da massiga molekule. · Ioniseerumise protsess on tihti segane Ioniseeruvuse ennustamine raske. Magnetsektoriga massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. Mis on laetud osakese kineetiline energia pärast kiirendust ja magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele? Lähtume asjaolust, et kineetiline energia on pärast kiirendust kõikidel ioonidel sama. Kuna kõik ioonid
(nt. NH3H2O või CH3COOH). Tugevamini hüdrolüüsuvad soolad, mis on tekkinud nii nõrga happe kui nõrga aluse vahelisel reaktsioonil: NH 4 + CH3COO- + H2O NH3H2O + CH3COOH . Kui nõrga aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüsil tekivad raskestilahustuvad ja kergestilenduvad ühendid, on hüdrolüüs mittepöörduv ja sool (nt. Cr2S3) laguneb vesilahuses täielikult: 2Cr3+ + 3S2- + 6H2O 2Cr(OH)3+ 3H2S. Mitmelaenguliste ioonide korral on hüdrolüüs astmeline. Aniooni hüdrolüüs: TÜ Füüsikalise keemia instituut 10 Keemia alused IV. SOOLADE HÜDROLÜÜS I CO 32 + H2O HCO 3 + OH- , II HCO 3 + H2O H2CO3 + OH- .
Praktiliselt kulgeb hüdrolüüs vaid esimese astme võrrandi järgi. Vaid väga lahjades lahustes esineb mõningal määral ka hüdrolüüsi teine aste. Sellises lahuses on kõrge CH3COO ioonide kontsentratsioon. Happe lisamisel reageerivad lahuses olevad atsetaatioonid vesinikioonidega lisatavast happest: Ka mitmelaenguliste metalliioonide hüdrolüüs toimub astmeliselt: CH3COO + H+ CH3COOH I Al3+ + H2O D Al(OH)2+ + H+ II Al(OH)2+ + H2O D Al(OH) 2+ + H+ III Al(OH)2+ + H2O D Al(OH) 3 + H+ Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes
tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi tasakaaluolekusse. Igasuguse tasakaalu korral kehtib Le Chatelier’ printsiip: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Kui lisada HCl, mis dissotsieerub täielikult, suureneb H+ hulk → tasakaal vasakule: väheneb etanaatioonide kontsentratsioon. Lisades lahusele mingit iooni, mis on tekkinud dissotsiatsiooni tagajärjel, siis tasakaal nihkub mittedissotsieerunud osa suunas ja α väheneb. Mitmealuselised happed ja mitmelaenguliste katioonide alused dissotsieeruvad astmeliselt: H3PO4 ⇄ H2PO42‾ + H+ Kd1=7,5·103‾ H2PO4‾ ⇄ HPO4 ‾ + 2H 2 + Kd2=8,2·108‾ HPO4 ⇄ PO4 ‾ + 3H Kd3=2,2·1013‾ 2 3 + Kontsentratsiooni arvutamisel võime lihtsamatel juhtudel piirduda esimese astmega. Peaaegu kogu vesinikiooni kontsentratsiooni põhineb esimesel astmel.
NH 3 H 2 O või CH 3 COOH). Tugevamini hüdrolüüsuvad soolad, mis on tekkinud nii nõrga happe kui nõrga aluse vahelisel reaktsioonil: NH 4+ + CH 3 COO - + H 2 O NH 3 H 2 O + CH 3 COOH . Kui nõrga aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüsil tekivad raskestilahustuvad ja kergestilenduvad ühendid, on hüdrolüüs mittepöörduv ja sool (nt. Cr 2 S 3 ) laguneb vesilahuses täielikult: 2Cr 3+ + 3S 2- + 6H 2 O 2Cr(OH) 3 + 3H 2 S. Mitmelaenguliste ioonide korral on hüdrolüüs astmeline. Aniooni hüdrolüüs: I CO 32 - + H 2 O HCO 3- + OH - , II HCO 3- + H 2 O H 2 CO 3 + OH - . H 2 CO 3 on tunduvalt tugevam hape kui HCO 3- ( K Ih >> K IIh , vt. dissotsiatsioonikonstantide tabel lk ....), seetõttu piirdub hüdrolüüs põhiliselt I astmega ja II astet võib praktiliselt mitte arvestada. 24 Katiooni hüdrolüüs:
annaabi.ee 
