orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1. Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester/suurem koosseis. 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. Nt Baci III Brandenburgi kontsert. 2. Concerto grosso – barokktriole liidetud suurem koosseis. Väiksem ja suurem koosseis täiendavad üksteist. Žanri looja: A. Corelli Tähtsamad heliloojad: G. Fr. Handel, A. Corelli (on kirjut. ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele,
ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soolokontsert. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. *Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili a) kiriklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis
Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" toccata, fuuga d-moll. Gounod võttis selle teema ja kirjutas ise sellest laulu "Ave Maria". J.V.Meder Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja. · Klaviirimuusikas kasutati fuuga eelkäijat ricercari ning toccatat (see termin tähendas algselt kõiki "löödavaid" ehk klahvpillidel mängitavaid teoseid) · Sündis ajastu esinduszanr kontsert. Tunnus/nimetus Mitmekooriline kontsert Concerto grosso Soolokontsert Tuumikuks barokktrio 2-3 võrdse tähtsusega e.concertino, kellega aeg- Üks või mitu solisti, kes Esitajad pillirühma, keda vastandatakse ajalt ühineb suur orkester peavad dialoogi orkestriga
kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. Nimetust "kontsert" võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti on eelduseks siiski triost suurem koosseis. 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokk-kontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi: mitmekooriline kontsert, concerto grosso ja soolokontsert. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Juba 16. sajandi noodikirjastajad koondasid väljaannetes tantse tsükliteks, mille koosseis oli üsna juhuslik. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eeltantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Need kaks olid sageli sama meloodia variandid. Ka varabaroki tantsusüidid
on basso continuo rohkem, kui kahe pilliga. Sonaat- ansamblile loodud teos, instrumentaalteos, erinevate lõikudega. Esineb nii kiriku- kui kammermuusikas. 17.sajandil kujuneb välja Kirikukantaat-4 osaline ( (Sonata)aeglane-kiire-aeglane-kiire( Chiesa)) Kammersonaat- Sissejuhatus + 2-4 osa. Sarnaneb süidale. Nt. A.Corelli-sonata de camerata Kontsert concerto-koosmäng v. ansambel Suurema koosseisuga, kui barokktrio Vormid: Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma J.S.Bach-"Brandenburgi kontsert" Contcerto grosso Suurim meister A.Corelli Soolokontsert Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti. Soolopillina-viiulid ja oboed. 3-osaline: Kiire( vaheldub orkestrimänguga)-aeglane-kiire' Eeskujuks Vivaldi ( Veneetsiast pärit, Punane preester) "C-duur" Variatsioon Korduvale lühikesele bassiteemale 1. passacaglia 2. La folia 3. Ciocona
contnuo. Barokktrio oli aluseks ka itaalia orkestri tekkimisele. Sonaat-ansamblile loodud teost nim. sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi: 1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F. Biber. Kontsert-koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi: 1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme. 2. Concerto grosso-barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso) 3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi. Tema tuntum teos on „Aastaajad“. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile
annaabi.ee 
