multikultuursusega on mindud liiga kaugele ning vähemusgrupid on neid ohustamas. •Odavam tööjõud •Segarassilised lapsed (“Mind ei häiri teised rassid… kuni nad minu lastelaste vanemad pole”) •Traditsioonidest tulenevad lõhed •Religioosne konflikt •Terrorism •Assimileerimine ehk sulandumine – püüe võõramaalased samastada kohalikega –Ranged keelelised nõuded hariduses ja erasektoris (Eesti kuulub siia alla) –Ebasoosiv suhtumine religioossesse mitmekesisusse –Range kodakondsuspoliitika •Integratsioon ehk lõimumine – võõraste rahvaste kaasamine ühiskonnas selliselt, et nad peavad alluma üldisele poliitilisele korrale, kuid saavad olulisel määral säilitada ka oma kultuurilisi traditsioone –Läänelikud nõuded seaduste poolel (monogaamia) –Rõivastuse, religiooni ja pühade osas liberaalsemad o Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus? Läänerahvuslus
Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist ja van Eyck Bruggest. 14. sajandi lõpus omandas gooti kunst Alpidest põhja ja lõuna pool rahvusvahelise värvingu, kuna sidemed Euroopa õukondade vahel tihenesid. Uus stiil, rahvusvaheline gootika, õitses kõikjal Lääne-Euroopas ajavahemikus 1380.-1430. aastani, levides ühest keskusest teise. Arengut määrasid aristokraatide kiindumus elegantsi, ornamentide mitmekesisusse ja dekoratiivsesse hiilgusse. Gooti kunsti vaadeldavad detailid põimiti sageli realistlikumale taustale. Renessanss 3 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.
ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (4) Põhikool kindlustab põhiliste väärtushoiakute kujunemise. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna
kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (4) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase
lähisuheteks ja töötamiseks/õppimiseks eestlastega. Enamik mitte-eestlastest arvab, et rahvus ei ole oluline3. 1 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 13 2 Statistikaamet 2015: Statistika andmebaas : Rahvastik 3 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 21-23 4 Kuigi kogu Eesti rahvastiku üldine positiivne suhtumine kultuurilisse mitmekesisusse on olnud läbi aastate üsna püsiv, näevad selles siiski võimalikku probleemi rohkem eestlased. Mitmerahvuselises riigis peab rahvustevahelisi konflikte paratamatuks kaks kolmandikku eestlastest, mitte-eestlastest aga ainult kolmandik. Uuringud näitavad, et eestlastel on märksa kõrgem häirituse tase mitte-eestlaste teistsuguse iseloomu, käitumise ja eluviisi suhtes kui mitte-eestlastel eestlaste suhtes. Aastate 2002-2008
kahjulikud mutatsioonid. Puhtalt neutraalses evolutsioonis ei olenud populatsiooni suurusel tähtsust, aga siin on. Väikeses populatsioonis, kus triivil on suurem jõud, käituvad kergelt kasulikud ja kahjulikud mutatsioonid kui neutraalsed ja alluvad triivile. Suuremas populatsioonis aga hakkab nende käekäiku mõjutama valik. Suurtes populatsioonides alluvad kergelt kahjulikud mutatsioonid valikule ja elimineeritakse ning seega ei panusta mitmekesisusse. Väikestes populatsioonides aga triivivad kui neutraalsed. 4. Neutraalse evolutsiooniteooria põhieeldused (3), nende paikapidavus tänaste teadmiste valguses. 1. Eksisteerib pöördvõrdeline korrelatsioon asenduskiiruste ja geenile toimivate funktsionaalsete piirangute vahel – suurema piiranguga piirkonnad muutuvad aeglasemat, väiksemaga kiiremini. OK! 2. Eksisteerib molekulaarne kell. Enam-vähem – molekulaarne
annaabi.ee 
