Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitmekesisteks" - 5 õppematerjali

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA
14
pdf

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA

teadusalade teooriatest. 3. Meetoditeooriana, mis käsitleb sotsiaalpedagoogilisi töömeetodeid 8)  Miks  ei  tegeldud  kasutatud  sotsiaalpedagoogika  mõistet  ega  tegeldud  selle  teooria  arendamisega  fašistlikul Saksamaal ning Nõukogude Liidus? Saksamaal  ­Sotsiaalpedagoogika  arengul  toimus  allakäigutee  .  Algas  vaimuteadusliku  pedagoogika  esilekerkimine,  mille  käigus  lõhestati  sotsiaalpedagoogika  mitmekesisteks  laste­  ja  noorsoo  tegevusteks,  millel  puudus  igasugune  sisuline  ühtsus.  Sotsiaalpedagoogika  kandus  sotsioloogia,  psühholoogia, üldpedagoogika ning teiste raamkonseptsioonide alla. Sotsiaalpedagoogika seoti hoopis  sotsiaaltöö konsepstiooniga, jättes sotsiaalpedagoogika ilma selle teoreetilisest eripärast. Nõukogeude  liidus  II  Maailmasõja  eelsest  ajast  võib  välja  tuua  töökooli  idee,  milles  leidus 

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
130 allalaadimist
Kalimantani vihmametsade hävitamine
16
doc

Kalimantani vihmametsade hävitamine

saarelt vähemalt 361 uut liiki[3]. 3.4. Inimasustus 2009 aasta seisuga elab Kailimantan saarel 18 590 000 inimest. Enamus neist elab rannikuäärsetes linnades, millest suurimad on Kuching, Malaisias (632 505), Banjarmasin, Indoneesias (598 518) ja Kota Kinabalu, Malaisias (543 765)[4][5]. Sisemaal elavaid põlis- farmereid ja kütte-korilasi nimetatakse dayakkideks. Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Ökoloogia kordamisküsimused
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Jarjestikune õitsemine võimaldab jaotada ka tolmendajaid kui ressurssi. Seega on regulaarselt muutlike tingimustega kooslused sageli liigirikkamad. Elupaiga häiritus Tugeva häirimise korral (näiteks ülekarjatatav karjamaa) ei suuda paljud liigid elupaigas vastu pidada ja mitmekesisus on madal. Norga häirimise korral (jäätmaad, roostikud) kujuneb sageli üks või mõned dominantsed liigid, kelle kõrval teised liigid ei suuda kasvada ja mitmekesisus on madal. Mitmekesisteks kujunevad sageli kooslused, kus häirimine on keskmine. Näiteks niidetaval või karjatataval rohumaal hoiavad inimene või kariloomad taimede omavahelise konkurentsi madala. Need kooslused on seetõttu liigirikkad, sageli liigirikkamad kui sama piirkonna looduslikud kooslused (vähemalt taimestiku poolest). 93. Häiritus kui mitmekesisust mõjutav tegur? Elupaiga häiritus Tugeva häirimise korral (näiteks ülekarjatatav karjamaa) ei suuda paljud liigid elupaigas vastu

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

kaseliikidega). Levinuimad inimtekkelised metsad on kõdusoometsad (kase ja männiga) (7). Alltüübid viitavad, et vastaval kasvukohal on kahe metsakasvukohatüübi tunnused. Enamik kaitsealuste metsade esinduslikkuse uuringuid on tehtud tüübirühmade tasandil. Üle 50% metsade kogupindalast moodustavad märjad metsad, millest ligikaudu pooled on kuivendatud alates 19. sajandist. Mõned kuivendatud soometsa kujunevad mitmekesisteks elupaikadeks, kuid kui kuivendussüsteem enam ei toimi, arenevad nad kiiresti tagasi soometsadeks. Seetõttu hinnatakse nende looduskaitselist väärtust tagasihoidlikuks. Prioriteetsed elupaigatüübid kaitse alla võtmiseks Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning

Metsandus → Metsaressurss ja -klaster
40 allalaadimist
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

Ehkki vaimuteadusliku sotsiaalpedagoogika esindajad alusel - sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on harida hariduse eesotsas Herman Nohliga võtsid sotsiaalpedagoogika arendamise jaoks (mk Erziehung auf Erziehung reagieren) (Kraft vajadust märkimisväärse tõsidusega, ei takistanud see neid 1999,542). Moser (2000), siiski mitte väga erinevalt Kraftist, lõhestamast sotsiaalpedagoogikat hulgaks mitmekesisteks laste- üritab defineerida sotsiaalpedagoogika selle eripäraselt ja noorsootöö tegevusteks, millel puudus igasugune sisuline funktsionaalselt aluselt, milleks on pedagoogiline abi - sõltumata ühtsus (Reyer 2001,655; 2002,400). Teoreetilisel tasandil sellest, kes on kliendiks ehk abi saajaks. Moseri arvates on iseloomustab toimunut hästi Uks mõjukamaid Weimari vabariigi

Sotsioloogia → Sotsioloogia
186 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun