lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim, samuti on tema mahl suhkrurikas. Puit pruunikasvalge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleritöödel. Paljundatakse seemnetega, annab kännuvõsu ja juurte vigastamise korral ka juurevõsu. Ginnala vaher (Acer ginnala) esineb kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna. Looduses on leitud Venemaa Kaug-Idas Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis. Võrsed punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane
sinakasmustaks. Vilja lihakas kiht on pruunikasroheline, vaiguse maitsega ja sisaldab 13 tiivata pruuni pikliku kuju ning kõva kestaga väikest seemet. Valminud käbid ei avane (kadaka seemneid levitavad peamiselt linnud). Seemned on piklikud, kõva kestaga. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub. Meie metsades võib puukujulise kadaka tüveümbermõõt küündida 2(3) meetrini. Areaal on väga suur. Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt
(tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad. Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasi- pöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Paljundatakse seemnetest ja ka vegetatiivselt. Seemnetest kasvatamisel kiirekasvuline, pistikutest paljundamisel aga aeglase kasvuga, kasvades sageli laia tiheda keraja mitmeharulise põõsana. Meil paljundatakse põhiliselt vegetatiivselt (pistikuist), kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Puit kerge ja vastupidav kõdunemisele. Kodumaal on liik looduskaitse all.
valmistamiseks Juniperus communis - Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Kasvukoha suhtes pole harilik kadakas nõudlik, liivmullaga lagedatel aladel kasvab ta laiuva ja hargneva põõsana
Louis Freres'; 6 grupp: Lehed teistsugused, ei sobi eelnevatesse gruppidesse: 'Crispum' (väga laineliste leheservadega); 'Heterophyllum'; 'Purpureum Digitatum' (sügavalt lõhestunud leht); 'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas. Kasvab tavaliselt kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna Venemaa Kaug-Idas (Amuuri oblast [eriti Amuuri jõe keskjooksul] Habarovski ja Primorje krai), Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis, moodustades võsastikke jõgede orgudes, ojade kaldaaladel ja mäenõlvakutel. Aastakasv kõrgusesse 20...35 cm, laiusesse 25...40 cm. Tsoon IV. 1860. Tunnused: Võrsed: punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3
annaabi.ee 
