karak: (telj:Ik-(-UKE)) 0-st suure tõusnurgaga sirge, millest väljuvad ca horison jooned altpoolt IB=-IKo, IB=0… Param: h21EiK/iB-vooluvõimendustegur(50..250) h11E=UB/iB-trans sisendtak. 3pdf 3. . =inv ainult Rts>konde. Ic=IRi; -CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg 4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale). Töötavad tühijooksul(klemmidel 2x pinge), koormates kaob pinge. Tarbimine 50W 10pdf 3
3. JOONIS1 Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn << Rsis d (trafosidestusega). Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +..+ In ; või: Uvälj = - (U1 + 3. JOONIS2 Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude U2 +.+ Un) ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register Vastavalt kaalu teguritele: Uvalj=-(Rts/R1*U1+..+Rts/Rn*Un) koosneb trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger.Kokku on 4 varianti: 4. JOONIS2 emitter coupled logic (emittersidestuses loogika)-
loogikaploki, mälu ja registrite käskudeks. Programmi täidetakse käske ning salvestada sinna töid mikroprogrammautomaadi arvutis üksikute käskude kaupa. vajalikku infot. Siinis edastatakse abil. Teheteks mitmebitiste Keerukamad programmid andmeid mõlemas suunas. kahendarvudega kasut. ka jagunevad alamprogrammideks, Siinidraiver- element, mis vastava bittide arvuga ALU-sid.
kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. Operatsiooniautomaadil on veel registermälu, mille töid korraldab juhtautomaat mällu salvestatud programmi kohaselt. 19. PROGRAMMEERITAVAD LOOGIKAMAATRIKSID. Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohtades
Analoogilised avaldised saab kirjutada ka kõigi ülejäänud segmentide kohta. 12 ALU Aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic logic unit) on ette nähtud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide summeerimisega ja nihutamisega. Peamised loogikatehted on NING, VÕI, EI ja Mod2, mille täitmiseks on ALU-s vastavad loogikalülitused. Erinevate tehete selekteerimiseks on aritmeetika-loogikaplokil kommutaator MUX. Mitmebitiste operandide A = an, an-1 ... a1, a0, ja B = bn, bn-1 ... b1, b0 ning bittide MSB (most significant bit) ja CI (carry in) summeerimisel kombinatsioonsummaatoriga saadakse kahendsumma S = sn, sn-1...s1, s0 ning ülekandebitid CO (carry out) ja LSB (least significant bit). Ülekandebitt CI tähistab ülekannet kõrgemast bitist madalamasse ja CO vastupidi madalamast bitist kõrgemasse. Mitmebitise ALU madalaima ja kõrgeima biti sisendmuutujad on
171 Schmitt`i triger. Rikutud frontidega kahendsignaali kantimiseks (frontide järsuks tegemiseks). Schmitt`i triger omab hüstereesi! 172 Trigeri eelseadmine Lühikese impulsi formeerimine. 173 Viitelülid. Viitelülid on skeemid ettenähtud kehtivusega ajalise viite tekitamiseks. 174 6.6.2. Registrid. Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register koosneb trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger. Kokku on 4 varianti: 3 var. nihkeregistrid (shift registers) 1 var. tavaregistrid. Neli registrivarianti: P parallel S serial I input O output
1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk Aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic logic unit) on ette nähtud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega (joonis 1.18) [1]. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide summeerimisega ja nihutamisega. Peamised loogikatehted on NING, VÕI, EI ja Mod2, mille täitmiseks on ALU-s vastavad loogikalülitused. Erinevate tehete selekteerimiseks on aritmeetika-loogikaplokil kommutaator MUX. Mitmebitiste operandide A = an, an-1 ... a1, a0, ja B = bn, bn-1 ... b1, b0 ning bittide MSB (most significant bit) ja CI (carry in) summeerimisel kombinatsioonsummaatoriga saadakse kahendsumma S = sn, sn-1...s1, s0 ning ülekandebitid CO (carry out) ja LSB (least significant bit). Ülekandebitt CI tähistab ülekannet kõrgemast bitist madalamasse ja CO vastupidi madalamast bitist kõrgemasse. Mitmebitise ALU madalaima ja kõrgeima
annaabi.ee 
