on detektor ja integreeriv ahel. Signaali nivooks nim keskmist võimsuse suhet tingliku 0 nivooga, milleks loetakse 1mW või 1W. Ühikuteks on (dB mw) või (db W). Rohkem levinud on signaali taseme määramine voltides, tingliku 0 nivoo suhtes 1mW võimsuse ja 600 koormuse juures. Väga harva väljendatakse 0 nivoo signaali voolu järgi. PSign=1mV R=600 Madalavoldilistes heliseadmetes on rahvusvaheliselt levinud signaali tase +6cB=1,55V Mitmeastmelistes heliseadmetes ja stuudiotraktides väljendatakse signaali taset ka graafiliselt. Graafilist joonist nim nivoo diagrammiks. Kodutöö: Teostada stuudio helikanali pingenivoode arvutus eelneva näiteülesande järgi. Arvutustulemused koondada kahte tabelisse. Vastavalt neile joonestada nivoodiagramm. arvutusi kontrollida vähemalt kolme kontrolltehtega. U2=70 mV K2=-17dB U4=5V K=63dB Näide1: Võimendi 1 Ku=20 dB =10 x Võimendi 2 Ku=26 dB =20x Näide2:
Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax). Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (T max=Saasta/Pmax) 8. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE SULAVKAITSMETEGA 9. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE KAITSELÜLITITEGA 10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS Mitmeastmelistes võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide selektiivsust igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide tunnusjooned ei lõiku ega kattu. (kui mõemas astmes on sama tüüpi sulvakaitsmed, siis sularite rakendustunnusjooned ei lõiku; kõrgemas astmes kasutatakse kaitselülitit ja madalamas sulvakaitsmeid, siis selektiivsuse täitmisega ei teki probleeme; kõrgemas astmes sulavkaitse, madalamas kaitselüliti siis tunnusjooned lõikuvad ja tekib selektiivsuse täitmisega
2 10. Selektiivsuse kontroll mitmeastmelises võrgus: P aktiivvõimsuse kadu; Mitmeastmelistes avatud võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide rakendamise selektiivsust Pa aktiivkadu, mis on seotud aktiivvõimsuse ülekandmisega; igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide rakendustunnusjooned, Pr aktiivvõimsuse kadu, mis on seotud reaktiivvõimsuse ülekandmisega. arvestades nende hajumist, ei lõiku ega kattu
aine jaguneb nende vahel vastavalt oma lahustuvusele (jaotusseaduse alusel).Saab kasutada rasvhapped, fenoolid jt eraldamiseks. Levinumad ekstragendid: butüülatsetaat, benseen, kloroform. Tehniline teostamine: reovee ühe- või mitmekordne töötlemine värske ekstragendi lahusega; reovee ja ekstragendi segamine vastuvoolu põhimõttel töötavas kolonnis sellele järgneva vedelike eraldamisega (parim) ; reovee ja ekstragendi segamine mitmeastmelistes järjestikku paigutatud vastuvoolukolonnides. Aurustus- kasutatakse lahustunud soolade ärastamiseks reoveest või soolade konts. tõstmiseks enne kristall. Kasut. ka kõrge kontsentratsiooniga radioaktiivsete vete puhul. Tehn.-majand. paremaks on mitmeastmelised vaakuumaurutusseadmed. Esimesse astmesse antakse värsket auru, mille tulemusena aurustuv vesi (sekundaaraur) juhitakse teise astmesse jne. koosneb 3...5 astmest, kus rõhk ja vedeliku keemistemp järjest vähenevad
Max sisenditevaheline pinge uomax=2U-+vljmx=><=... pingeta pole voolu, pos pinge korral tekib. S-neelu-paisu 2. Klass A - ühetaktilised võimsusvõimendid. Kasutatakse karakt tõus, mida suurem, seda paremad võimendus lõppvõimendina mitmeastmelistes süsteemides, juhul, kui omadused. Trans sisetak-trans kanali dün tak(väike kallak, suur tak). 3pdf väljundsignaali pinge peab olema suurem, kui toitepinge 3. JOONIS1 Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn << Rsis d (trafosidestusega). Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +.
alalispingevastusidega, (c) alalisvooluvastusidega, (d) alalisvoolu- ja alalispingevastusidega [3]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 19 Tööpunkti stabiliseeriv vooluvastuside emitteriahelas (juhul kui selles puudub emitteritakistiga rööbiti ühendatud kondensaator) vähendab ühtlasi astme võimendust: KU min » RC / RE Mitmeastmelistes võimendites sellega mõnikord ka lepitakse, sest koos võimendusega vähenevad siin ka signaali moonutused. Kui aga võimenduse vähenemist ei saa lubada, siis sillatakse emitteritakisti kondensaatoriga CE, mis maandab emitteri vahelduvvoolu suhtes. Alalisvoolureziimile ega lähtetööpunkti stabiilsusele see mingit mõju ei avalda. Kui kondensaatoriga ühendada jadamisi takisti, saab selle takistust valides muuta astme võimendust.
85 5.7. Võimsusvõimendid Võimendatava signaali mittelineaarmoonutuse suuruse ja või- mendusastme kasuteguri määrab astme tööreziimi (klassi) va- lik. Sõltuvalt tööpunkti asendist eristatakse võimendusastmete töötamist kahes põhiklassis: A ja B. Tavaliselt see on väljundastmed ÜE-ÜL, ÜK-ÜN. Side koormusega: trafo abil, kond.sidestus, otsesidestus. Klass A ühetaktilised võimsusvõimendid. Kasutatakse lõppvõimendina mitmeastmelistes süsteemides, juhul, kui väljundsignaali pinge peab olema suurem, kui toitepinge (trafosidestusega). Klass B vastastakt-skeemid (kahetaktilised skeemid). Suurema väljundvõimsuse saamiseks, kuna omavad ka suurema kasutegurit, võrreldes A-klassiga. Reziim AB parandatud B klass. Mittelineaarmoonutuste vähendamiseks. A- ja B-klassi vahepealne. 86 Klass A ühetaktiline skeem Transistori valik: UKElub > UKEp + UKm 2EK "
h kc 2 u 2 cos 2 (Pts= m Rw2 , u = Rw ja w = n/30; H = ) g Tööratta suure joonkiiruse korral, mis annab vedelikule voolule kiiruse võib vesi pumba imipoolel ja tööratta labade vahel keema hahata, tekib kavitatsioonioht. Joonkiiruse suurendamist piirab ka pumba tööratta materjali vastupidavus. Lähtuvalt eeltoodust on suure surve ja jõudlusega pumbad tehtud mitmeastmelised . Mitmeastmelistes pumpades on vedeliku voolu kiirused väiksemad kui samade parameetritega üheastmelistes pumpades ja üldkasutegur on suurem. Mitmeastmeliste pumpade arendatav surve võib küündida 1000 ja enam meetrini. Sissevoolutingimuste parandamiseks ja pumba imemiskõrguse suurendamiseks on paljude mitmeastmeliste pumpade esimese astme tööratas kahepoolse sissevooluga . 1. Suuremate tõstekõrguste saamiseks ühendatakse pumba töörattad järjestikku. qüld = q , q on ühe astme tootlikkus ja
U , U =U EB VÄLJ CB ja I = I . VÄLJ C JOONIS 4.5. See lülitus annab suure pingevõimenduse . Puuduseks on väike sisendtakistus (avasuunas olev emittersiirde takistus) ja suur väljundtakistus Mainitud puuduse tõttu on raskusi kirjeldatud lülituses võimendusastmete omavahelise sidestamisega (mitmeastmelistes 43 võimendites), sest järgneva võimendusastme väikese takistusega sisend koormab tugevalt eelneva võimendusastme väljundit. Kui sisendpinge muutub U võrra, siis emittervool I võrra ning vastavalt muutvad ka SIS E teised voolud. Kooskõlas eelmises punktis toodud valemiga võime kirjutada : I + I = Ic + I + IB + I .
t. ISIS = IE USIS = UEB , UVÄLJ = UCB ja IVÄLJ = IC . 30 JOONIS 4.5. See lülitus annab suure pingevõimenduse . Puuduseks on väike sisendtakistus (avasuunas olev emittersiirde takistus) ja suur väljundtakistus Mainitud puuduse tõttu on raskusi kirjeldatud lülituses võimendusastmete omavahelise sidestamisega (mitmeastmelistes võimendites), sest järgneva võimendusastme väikese takistusega sisend koormab tugevalt eelneva võimendusastme väljundit. Kui sisendpinge muutub USIS võrra, siis emittervool IE võrra ning vastavalt muutvad ka teised voolud. Kooskõlas eelmises punktis toodud valemiga võime kirjutada : IE + IE = Ic + IE + IB + IB. Siit järeldub, et IE = IC + IB .