Projektiga liitumine on vabatahtlik ning liitunud peavad järgima oma tegevuses tervist edendava lasteaia mudelit, mille koostamisel on arvesse võetud nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka rahvusvaheliste tervisedenduse programmide ja võrgustike soovitusi, aluseid ja praktilisi kogemusi. (Tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustik, s.a.) Seda mudelit järgides täidetakse tervist edendava lasteaia ülesande, mis on sõnastatud missioonina: „Liita koolieelses east olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid lapse arengut ja tervist positiivselt mõjutavatele tegevustele ning nende tegevuste kaudu tagada laste parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis“. Mudelis on 18 valdkonda, mis on jaotatud 3 grupiks. Esimene põhimõte keskendub koostöö arendamisele ja tugevdamisele erinevatel tasanditel, et hoida ja tugevdada laste ja lasteaia personali tervist
oluliseks. Pärast ülestõusu nurjumist muutus Puskini looming süngemaks, ta hakkas uurima materjale Euroopa keskaja, Prantsuse revolutsiooni ja Venemaa tsaari Peeter I valitsemisaja kohta. Lermontov kasvas üles aga perioodil, mis on Vene jaloos eriti pime ja umbne. Dekabristid olid lüüasaanud, talurahvarahtutused ja Poola 1830.-31. a mässu lämmatamine pursutas kõik lootused, et ühiskonnas võiks midagi niipea muutuda. Tagurlus ja tsensuur võimutsesid. Nikolai I nägi oma missioonina hävitada Venemaa mässumeel ja ohjeldada vabamõtlemise vaimu. Ta paigutas üle terve Venemaa nuhivõrgustiku ja salapolitsei oli pidevalt liikvel. Eriti pöörati tähelepanu noortele, et nad ei saaks tutvuda valgustuse- ja vabaduseideedega. Puskini ajajärgul oli teda ümbritsev keskkond ärevil, uuenduste ja muutuste igatsuses. Lermontov, aga pidi leppima rangete reeglite, isemeelsuse allasurumisega ja totaalse kuuletumisega. Mõlema poeedi looming on romantismi ja realismi sugemetega
täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003). Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina ning ühtlasi peab see olema iga Tervist Edendava Lasteaia õppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut. Missiooni täitmine on võimalik järgides tervist edendava lasteaia mudelit, mis on alusek: - tervisedenduse strateegia väljatöötamisel; - tegevuse analüüsimisel ja laste tervise aspektist oluliste probleemide selgitamisel ning sobivate lahenduste leidmisel;
ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses asutuses ja kodus pannakse paika eetiline alus ja põhilised suhtumised tervisesse, põhilised eluoskused ja sotsiaalne vastutus. Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina, mis peab olema iga Tervist Edendava Lasteaia (TEL võrgustikku kuuluva lasteaia) lõppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut: Liita kõigi koolieelses eas olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid lapse arengut ja tervist positiivselt mõjustavatele tegevustele ning nende tegevuste kaudu tagada laste parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.
Organisatsiooni sisekeskkond on loodud inimeste poolt ja tekkivad juhtide otsuste tulemusena. Juhtide tähelpanu nõuvad järgmised tegurid: ¡ eesmärgid ¡ struktuur ¡ ülesanded inimesed tehnoloogia ¡ ¡ 4 Eesmärgid Igal ettevõttel aga ka organisatsiooni liikmel peab olema tegutsemise eesmärk ehk lõpptulemus. Eesmärk võib-olla väljendatud missioonina, ülesandena, saavutusena või tähtajana. Eesmärgiga on seotud ressurside vajadus, struktuur ja tehtavad kulud. Eesmärgid on aluseks ka tulemuste kontrollimisel ja töö hindamisel. Ettevõte tegevust iseloomustab eesmärkide paljusus. Eesmärgid võib jagada: üldisteks ja spetsifilisteks. Üldised iseloomustavad ettevõte peamist taotlust ja hõlmab kogu ettevõtet ja on pikaajaline. Üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia,
teenus on tarbijale jätkuvalt vajalik olnud, tarbija arenevatele vajadustele on suudetud rahuldust pakkuda. See eeldab tarbiija tundmist ning personali kõrget asjatundlikkust, organisatsiooni suutlikkust. Omaniku tehtud investeering peab küll tõepoolest omanikule tulu tooma, ent see on vaid organisatsiooni üks olulistest eesmärkidest, pigem isegi selle kestvuse tingimustest. Ent kindlasti ei ole see missioonina organisatsioonile sobilik. Kui missiooni personaliarendamise seisukohalt hinnata, siis miks näiteks organisatsiooni töötaja peaks ellekõige huvitatud olema hoopis selle omaniku isikliku vara pidevas ja järjekindlas suurendamises? Visioon Visioon on juhtkonna ettekujutus organisatsiooni tulevikust, mis on kirja pandud kui pikaajaline eesmärk või kirjeldus sellest, milliseks soovib organisatsioon kujuneda.
Samas pole üldine seletus ja parim: haarati selliseid alasid, millel mingisugust majanduslikku väärtust pole.Lisaks tuli neid kaitsta ja neile kulus palju raha. 2)võidujooks võimu nimel, et ennetada territooriumite langemist teiste riikide kätte ja seeläbi kaotada oma positdsiooni. Panuse andis rahvslik liikumine. 3)sotsiaalne darwinism, mis nägi ette, et need rahvad ja rassid jäävad ellu, kes on tugevamad ja see toitis ühelt poolt rassismi. 4) nähti (Euroopa) oma missioonina maailmas tsivilisatsiooni levikut 5) demograafiline plahvatus: olukord tingis väljarändeid ja see tekitas ka huvi ja laiendas etc. 19.saj kahtlemata on Euroopa sajand vähemalt kuni I MS-ni välja, kui kogu maailma domineeris Euroopa. 19.saj tendentsiks oli Euroopa mõjuvõimu pidev kasv. Vb enne 18.saj lõppu Euroopa mõju polnud üldsegi nii suur Aasias ja Aafrikas + Austraalia. Teadlikkus ja üksteise tundmine Aasia, Aafrika, Austraalia sai üha enam osaks