Kas tänane maailm vajab NATOt? Enne kui arutlusega alustan, tuleks endale selgeks teha, et mis organisatsioon see NATO üldsegi on . NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, mis tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal, aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada orkaani tehtud purustusi. Mina arvan , et tänane maailm vajab NATO't kuna kui riigil , kes kuulub NATOsse midagi juhtub, siis alati on olemas abikäsi , kes aitab sellel abivajajal riigi taastuda. Arvestadas, et hetkel on Kuubas üsnagi kriitiline seis, siis oleks NATOt kindlasti vaja. Kuigi Kuuba ei kuulu
Kas tänane maailm vajab NATOt? Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja
Pärnumaa koolile on tähtis ka õpetamise ja õppimise kvaliteet ja konkurentsivõimelisus. Samas kui sa oled juba kooli läinud, siis sa tahad saada ju head haridust ja elus selle tööga hästi toime tulla. Eks iga ettevõtte, praegusel juhul kool, valib ise, mis on tema jaoks tähtsad väärtused. Samas mõlema kooli tähtsuseks on see, et inimesed oleksid tublid ja konkurentsivõimelised tööturul. Iga ettevõtte ja inimene, kes soovib kooli minna, peaks tutvuma kooli väärtuste ja missioonidega. See aitab teha parima otsuse, sest igal inimesel on endal ka oma väärtused, mis ta on endale seadnud ja mille poole ta soovib püüelda. Nii saab inimene valida kõige sobilikuma enda jaoks, mis kattuvad sellega, mida ta ise soovib. Samas iga ettevõtte saab lugeda neid ja aeg-ajalt meelde tuletada, mille poole nad täpselt püüdlevad. Mina arvan siiski, et Kuressaare Ametikoolis, kuna seal on tähtis ka tervislik eluviis ja
kaubelda kõigi maailma maadega. Olgugi et meie kaubandusstatistika ekspordi-impordi sihtmaade nimekirjades esinevad vist küll peaaegu kõik maailma maad, näib lõviosa meie majandussuhtlusest siiski lähinaabritega, pluss mõni suurem riik väljaspool Euroopat. Sama aga ei saa öelda näiteks meie julgeolekuhuvide kohta. Balkani poolsaarel, Afganistanis või Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased on oma missioonidega selge näide, et julgeolekuline globaliseerumine on juba laiema haardega kui kaubavahetus. Sama võib väita kliimamuutuste (kui need tõesti inimeste tekitatud on) või haiguste leviku kohta. Kui vastandada kaubandust muude üleilmastumise valdkondadega, võime näiteid tuua ka migratsiooni kohta. Erinevatel põhjustel (mis enamasti küll puht majanduslikku laadi) ei suundu täna veel Eesti poole immigrantide ja asüülitaotlejate vool Sahara-tagusest
muutusid demokraatlikud väärtused. Teise maailmasõja järel hakkas järk - järgult esile kerkima võrdsuse idee ja rassiliste erinevuste pärast diskrimineeriti üha vähem. 1948. aasta Berliini blokaadi peetakse palju kannatusi toonud külma sõja alguseks. Ometigi on just see ajajärk vapustavate teaduslike saavutuste aeg, kui 1961. aastal tegi Juri Gagarin esimest korda tiiru ümber maakera ning 8 aastat hiljem jõudsid ameeriklased oma Apollo missioonidega Kuule. Rääkimata arvutitest, mis esimesena konstrueeriti sõjalistel eesmärkidel ning leidsid aegamööda tee ka tavakasutaja lauale. Seda loetelu võiks jätkata lõputult, aga nüüd on domineerivaks muutunud uus ja tohutult ohtlik faktor, mis võib sõna otseses mõttes lõpetada kõik sõjad, sest midagi ei jää lihtsalt järele – nimelt tuumarelv. Paljud inimesed ja kõrged sõjaväelased arvavad, et tuumarelvad toovad rahu, mis on minu arvates täiesti väärdunud loogika
annaabi.ee 
