Kuid Bach pühendas end vaimulikule muusikale ja mõned kesised aastad ka ilmalikule, luues umbes 300 vaimulikku kantaati, missasid, oratooriume, passioone ning oreliteoseid ning ilmalikust muusikast vaid kontserte, süite, klaviirmuusikat ning 20 ilmalikku kantaati. Tema loomingud olid siirad, pühendunud, emotsionaalsed ja täis sügavat sisu. Märkimisväärseks saab pidada seda, et helilooja eiras kiriku rangeid nõudeid ning tema passioone ja missasi peeti liiga ,,ooperlikuks". Hoolimata sellest taasavastati tema looming ning seda hakati kõrgelt hindama. Georg Friedrich Händel'i looming võrreldes Bach'i omaga oli üpris sarnane, kuid lisaks kõigele kirjutas Händel ka oopereid, umbes 40 peetakse teadaolevaks. Händeli loomingust ei puudu oratooriumid, orelikontsertid, concerto grossod, süidid, sonaadid ja hümnid. Heliloojal oli valminud 30 suurt ja võimast oratooriumi, milles käsitletakse piibli-ja ajalooteemasid ning probleeme
Tsunftijänes .. ebaseaduslikult meistritööd tegev persoon Vussermeister Katoliku kiri ja usupuhastus Kiriku valitsemine. Kohalik kõrgeim kirikuvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Lääne-Saare piiskopid. Piiskopi ülesanneteks oli: Valitseda majanduslikult ja politiiliselt piiskopkonda. Õnnistada ametisse vaimulikke. Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine
ruumides. Siin on tavaliselt 4-6 osa ja need on erineva karakteri ja tempoga. Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid
1.3. Viini II periood 1802-1812 Nagu öeldud sai, oli see periood Ludwig van Beethoveni kõrgperiood, mil ta lõi enamik oma kuulsaimatest teostest. Hakkas välja kujunema beethovenlik väljenduslaad. Antud perioodil saavutas helilooja kuulsuse ka oma kodumaal- Saksamaal ning Inglismaal. Väga palju mõjutasid Beethoveni selleaegset loomingut tema paljud ebaõnnestunud suhted. Sellel perioodil kirjutas ta oratooriume, sümfooniaid, klaverisonaate, kontserte, missasi ning ka oma esimese ja viimase ooperi. Beethoven kohtus ka Goethega, kellega loodi muusika tragöödiale ,,Egmont". 5 1.4. Viini III periood 1813-1827 1813-1815 tabas Beethovenit suur loominguline kriis. Selle põhjustajaks olid paljud luhta läinud suhted, helilooja kurdistatus, depressioon ning lisaks nendele suri ära ka Beethoveni vend, mistõttu jäi tema hooleks vennapoja kasvatamine, kellega aga oli heliloojal suuri probleeme. Kõik
Tema muusikat ei tunnustatud, läbi aegade üks vaeseim helilooja. Looming Muusika temaatika elu ja surm, traagiline üksindus. Lüürilised pihtimused tulevad tema enda elust. Tema muusika on nüansirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale. Sageli seob tundub aastaaegadega. Kirjutanud u 1500 teost, 603 soololaulu 810 sümfooniat, milledest kuulsaim on 8. Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga,
tagasihoidlik. Tema teostes puuduvad säravad kangelised. Loomingu põhijooneks on tõsidus, kuid ka koht huumorikusel. See viimane, humoorikus, on just isepärane instrumentaal muusikale. Bachi muusikaline pärand sisaldab umbes 500 teost. Palju käsikirja on kadunud. Paljudest on säilinud ainult üksikud noodilehti. Bachil jaguneb muusikat kõikidesse zanritesse. Välja arvatud oopereid. Tal ei ole oopereid. Vokaalmuusikas domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasi on Bachil viis, milledest 4 on lühikesed (4 osa, ei ole pikad) Maailma kuulus missa on h-moll (24-osa). 5 valminud passioonidest tervikuna säilinud vaid kaks. "Mätthöuse passioon" ja "Johannese passioon". Kõige arvukamalt on Bachil kantaate, neid on umbes 220. Vaid 20 neist on ilmalikud. 1) Kohvikantaat 2) Talupojakantaat 3) Jahikantaat. Ülejäänud on vaimulikud kantaadid, mis on nummerdatud. Veel on tal isegi 6 motetti. Instrumentaal looming on kõige arvukam. 6 Braudenburgi süiti
Edasi läks õppima Tln Kreiskoolis. Ta asutas 16-aastaselt meeskoori, kes käis tema juures Kloogal harjutamas. Andsid kontserte Aleksandrikoolis ja selle auks. Enne Petrb K. jõudis teha veel palju koore. Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis. Tänu koolidele omandas saksa ja vene keele. Asus tööle Eestis saksa kogukonda. Töötas Nigulistes ja mujal sakslaste kohtades. Loob sega- ja meeskoori ning viib nad tippu. Ta koorid esitasid missasi, reekvieme, oratooriume. Andsid kontserte Riias, Peterburis, ja Berliinis. Ta oli küll nn saksa õukondlane, kuid käis laulpidusid dirigeerimas. 5.laulupidu 1894 Tartu (Tallinn). Aitas korraldada Eesti muusikaelu ja juhatas Tln meestelaulu seltsi tegevust ja koori. Eesti meestelaulu selts loodi 1916.a. 1921.a Lauljate Liit, mis võttis enda hooleks laulupidude korraldamine ja juhendamine. Looming Rahvalaulu seadeid ei olnud. Tähtsal kohal olid patriootilise sisuga laulud
mujal kui ainult oma õukonnas. 1781 aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselisena. Viinis Mozart töötas muusikaõpetajana, andis kontserte ja siin sündisid tema parimad teosed. Viinis ta tutvus ka Haydeniga ja abiellus. Tema tähtsaimad teosed: 1)Kirjutas 19 ooperit, tuntumad nendest: Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt. 2)Kirjutas vokaalmuusikast missasi ja reekviemi. 3) Ligi 50 sümfooniat, klaveri sonaate, viiuli sonaadid keelpilli kvartetid, kontsertid, serenaade. Tuntum serenaad: Väike öömuusika. Ludvig van Beethoven (1770 -1827) Oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas viinis. Oli Haydni ja Mozardi kõrval Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse viimaseks klassitsismi ajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes on olulisel kohal vabaduse armastus ja
annaabi.ee 
